NordenBladet – Sellel aastal on kõik teistsugune (koroonapiirangud ja mu isikliku elu keerdkäigud). Isegi Eesti Vabariigi aastapäev* oli täiesti teistsugune. Kuigi minulgi möödus see nagu enamus Eestimaalastel rahulikult koduseinte vahel. Laud oli täis lilli – Sõbrapäevaks saadud roosid ning siis 22. veebruariks saadud tulbid (üks salajane tähtpäev, millest hetkel ei räägi). Vist esimest korda elus ei avanud ma terve päeva jooksul telekat, et vaadata EV aastapäeva pidustusi (pole isegi kursis, kas neid sellel aastal oli). Muidu olen ikka presidendi vastuvõttu (ja nn. “pingviinide marssi”) huviga vaadanud.
HOMMIK
Päev algas sellega, et telefon hakkas piiksuma ning igalt poolt hakkasid tulema tervitused, sõnumid ja huumoripildid. Istusin tükk aega telefonis ning vaatasin sõnumeid ja sõprade sotsiaalmeedia postitusi. Silma jäi väga palju ilusaid pilte ning retsepte toitudest. Näiteks seivisin ühe rukkileivatordi retsepti, mida kindlasti katsetada tahaks. Samuti “seivisin peas mõtte”, et tuleb järgmiseks aastaks rukkilille õisi koguda ja kuivatada, sest nendega on väga äge toite kaunistada! Seejärel vaatasin aknast välja ja ennäe milline jubeda sabaga rebane oli aias. Googeldasin tükk aega, mis tal viga võiks olla – tõenäoliselt kas stress, marutaud või kärntõbi. Kangesti julge oli küll, tiirutas vähemalt tund aega aias ringi.
Hommikusöök oli väga lihtne ja harilik – kohv, tee, muna, võileivad. Kiluleibu ega muid kilutoite ma ei teinud, lihtsalt ei isutanud.
LÕUNA
Lõuasöök oli lustakas – tegin kartulipannkooke (Latkesid) pärlsibula, tomati, oliivide ning hapukoorega ning magustoiduks kaeraküpsiseid.
Retsept 1 – kartulipannkoogid
Vaja läheb:
1 kg kartuleid
2 suurt sibulat
50g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
3 suurt muna
Sool, pipar
Valmistamine:
Puhasta ja riivi kartulid ja sibul (võib lausa püreestada). Klopi lahti munad, sega hulka jahu, küpsetuspulber, sool ja pipar. Vala munasegu kartuli-sibula segule ja sega kokku. Tõsta supilusikaga parajad pannkoogid pannile ja prae kuumas õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks 3-4 minutit kummaltki poolt. Serveeri hapukoorega. Hästi sobib juurde ka sibul/pärlsibul, oliivid, till, roheline sibul.
Retsept 2 – kaeraküpsised
Vaja läheb:
500 g täistera kaerahelbeid
300 g jahu
200 g suhkrut
200 g taluvõid
4 muna
2 tl vaniljesuhkur
Valmistamine:
Sulata või ja sega suhkruga ühtlaseks massiks. Lisa munad, vaniljesuhkur kaerahelbed ja jahu. Küpseta 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, ehk seni kuni küpsised on pealt kuldpruunid.
ÕHTU
Õhtusöögiks tegin südamekujulisi kartuleid ning hakkliha-bolognese kaste, serveerisin sügisel sissetehtud salatiga (letšoga) ning kingituseks saadud kõrvitsaga. Magustoiduks oli aga vaniljekohupiim (Tere Vanilli-kohupiimapasta), külmutatud marjade (mustikad ja vaarikad) ning sooja värskelt valminud võiküpsisega.
Retsept 3 – võiküpsised
Vaja läheb:
250 g taluvõid
80-100 g suhkrut
250-300 g nisujahu
4 tl vanillisuhkrut
(võib lisada 1 muna, seekord mina tegin ilma)
Valmistamine:
Sulata või ning sega juurde suhkur, vaniljesuhkur, jahu. Kui soovid kõvemaid küpsise kujuga küpsiseid, siis ka muna (ilma munata valgub laiali nii nagu alloleval pildil. See hea siis, kui soovite teha sellest puru.
Väljas oli ERAKORDSELT libe, seetõttu õues rohkem ei olnud kui postkastist lehti toomas. Päev möödus tubaselt ja hubaselt – kokates, süües ning raamatuid lugedes. Ooooo kui mõnus on lihtsalt vedeleda ja raamatuid lugeda! Lugesin läbi J.K. Rowlingu lasteraamatu “Ickabog” ja nüüd loen MJ DeMarco “Miljonäri Kiirtee-d”. Rääkisime palju juttu ja vaatasime filmi (vaatame õhtuti läbi YouTube uuesti Sajandi armastust 😀 haha). Ivanka Shoshana oli Mõigus vanaemal ja vanaisal külas ning saatis mulle WhatsAppi kaks vahvat enda tehtud pilti – Sipsiku ja Lumivalgekese.
Kallistan!
__________________________________________
* Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev. Iseseisvuspäeva üritused algavad tavakohaselt sinimustvalge Eesti lipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Eesti taasiseseisvumise järgsel ajal on taastatud Eesti Vabariigi aastapäeva aegsete Eesti kaitseväe paraadide traditsioon, nii nagu see on kombeks paljudes riikides. Samuti on tavaks, et Eesti president korraldab iseseisvuspäeval piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid, mille saajate nimekiri on varem ajakirjanduses ilmunud.
Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂
