NordenBladet — Venemaal pesitsevad haned teevad peatuse LĂ”una-Soome pĂ”ldudel, kuna Venemaa tundras pole neile piisavalt toitu. Soome pĂ”llud on hanede jaoks praegu nagu pidulaud. Linnud söövad ja lamavad harimata pĂ”llulappidel enne liikumist pesitsuskohtadesse Venemaa pĂ”hjaosas. Haned vajavad toitu, kuna Venemaa pesitsuskohtades seda praegu veel pole, vahendab Yle.

Soome asjatundjate vĂ€itel peatud Soomes praegu ligi 200 000 hane. VĂ”rreldes 2000ndate aastate algusega on Soomes peatuvate hanede hulk mitmekĂŒmnekordistunud. Olukord on samuti muutunud vĂ”rreldes varasema ajaga, kuna hanede tulek on kuu aega varasem.

Soomes peatuvaid hanesid vĂ”ib tulevikus veelgi rohkem olla ja pĂ”hjuseks on kliima soojenemine. Varem peatusid linnud Baltimaades. NĂŒĂŒd on aga hakatud pĂ”ldusid Baltimaades harima juba aprillis ja linnud ei saa seal enam toituda, mistĂ”ttu liiguvad nad edasi Soome.

Lindude rĂ€nnet mĂ”jutab ka asjaolu, et Venemaal on pĂ”ldude harimine vĂ€henenud ja Soome poolel on rohkem toitu. Lisaks ei kĂŒnta Soomes enam vastu talve pĂ”ldusid nii palju kui 30 aastat tagasi. Talveks kĂŒndmata jĂ€etud pĂ”ld pakub kevadel hanedele toitu.

Haned liiguvad lĂ€bi Soome kahte teed pidi. Ühed liiguvad Soome kaguosa kaudu Venemaa tundrametsadesse, teised aga Soome lÀÀneosa kaudu Pohjanmaale ja sealt ida poole taigametsadesse. MĂ”lemad on hallhaned ja lendavad kevadel tuhandeid kilomeetreid. Nii taiga- kui tundrahaned toituvad pĂ”llulappidel. Soomes söövad haned kĂ”hu korralikult tĂ€is, enne kui ida poole edasi lendavad.

Praegu on Soomes nÀha pÔhiliselt tundrahanesid ja neid on aprillikuu jooksul loendatud 40 000 ringis. Haned lendavad Soome talvitusmispaikadest Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Poolas.