NordenBladet – Kui vanasti oli igas maanurgas ja külas oma ravitseja, kes tohterdas salvide, õlide ja taimetõmmistega haavu või luuvalu ning valmistas taimedest osavalt ürditeesid, siis tänapäeval on kahjuks inimestel neid oskusi aina vähem. “Süüakse burgerit ja võetakse peoga tablette peale” – tsiteeriksin siinkohal Karepa Ravimtaimeaia perenaist Katrin Luke´t, kelle Ravisalvide valmistamise kursuse äsja lõpetasin.
Minu isapoolne vanaema oli ravimtaimespetsialist ning suur loodusesõber – iga häda vastu leidis loodusest ravi. Maast madalast vedas ta ka meid metsa ja niitutele ning tutvustas erinevaid taimi. Ja polnud harvad need juhud, kui mulle tulid koolikaaslased külla ning vanaema pakkus nõgesesuppi või ravimtaimepirukat ning mina olin häbist maa-alla vajumas. Nüüd aga igatsen taga neid aegu ning tunnen, et nii palju oleks küsida aga kahjuks ei ole see enam võimalik.
Elan linnalähedal maal ja juba viis-kuus aastat olen kõrgendatud huviga ravimtaimi uurinud ja kasvatanud ning talveks oma aiast, metsadest ning niitudelt kogunud. Taimede kogumisest olen ma varem korduvalt bloginud ent rusikareegel on see, et koguge ainult taimi, mida 100% tunnete, koguge neid puhtast loodusest ja suure südamega – ärge kunagi kakkuge hooetult ega võtke ühe koha pealt kõiki taimi ära. Kui mina lähen taimi koguma, siis ma küsin alati Maalt luba, räägin taimedega ning pärast tänan maad anni eest. Ei ole midagi mõnusamat, kui enda korjatud taimeteed juua või sügavkülmast võtta suvel varutud külmutatud mahetoitu. Väga suur tunnustus on minu jaoks ka see, kui inimesed tulevad külla ja paluvad, et ma valmistaksin mõnda oma ravimteesegu. Teedest leiab tõesti abi saja tõve vastu – emamasti soovitakse depressiooni, külmetuse, uneprobleemide, maksahaiguste või liigesehädade puhul, ent mul on retsept ka armuvalu ning suguelu-probleemide puhuks. Inimesed vahel küsivad, kas tõesti töötab? Ja veenduvad, tõesti töötab!
Olen varem valmistanud ka ravitinktuure ning raviõlisid ning kasutan ravimtaimi ja tinktuure Elisheva& Shoshana (E&S) seepides ning vannisoolades ent ravisalvidega hakkan nüüd esmakordselt tegelema. Olen nii põnevil ja nii palju uusi raviretseptide ideid on juba peas küpsemas! Salvi tegemine on iseenesest kerge, ent alusteadmised ravimtaimedest peavad olema head (arusaadavalt ei tohi ravimtaimi sarnase välimusega mürktaimedega segi ajada). Samuti peab olema kannatlikkust – eelnevalt tuleb loodusest koguda ravimtaimi ning salvikeetmine ise nõuab ka täpsust ning aega.
Põlistarkuste ja Rahvaravi kool tegi ravimtaime fännidele ja loodushuvilistele huvitava kursuse “Ravisalvide valmistamise kursus“, mille ma sel pühapäeval lõpetasin. Kursust viis läbi Tallinna Alternatiivmeditsiini koolis fütoteraapiat (taimeravi) õppinud ning Karepa Ravimtaimeaeda pidav Katrin Luke. Väga lahe kursus oli! Kursuse käigus valmis ka neli vahvat toodet: Kuusevaigu salv, Sookailu salv, Saialille salv ja Varemerohu õli. Teepausidel pakuti karaskit karulauguvõiga, angervaksasiirupit, maapirni krõpse, kibuvitsamoosi ja veel palju muud head.
Minu meelest võiks juba maast madalast lastele fütoteraapiat ja herbaatikat õpetada. Mina igal juhul võtsin endale eesmärgiks, et hakkan taim taime haaval oma lastele taimi ning nende kasutamisvõimalusi tutvustama.
https://www.instagram.com/p/BvtHjipgc14/
