NordenBladet â Mets on vĂ€ga pikaajaline investeering, mis nĂ”uab palju vaba aega. SeetĂ”ttu on metsaomanikud Soomes pigem vanemad, ĂŒle 60-aastased inimesed. Ent on ka erandeid, nagu 26-aastane kainuulane Tuomas Kananen. Varem töötas mees neli aastat metsamasina juhina, tal on metsainseneri haridus ja töö metsanĂ”ustajana RistijĂ€rvis, vahendab Yle.
Kananen ĂŒtles, et hakkas metsa investeerima, kuna talle jĂ€i ĂŒle vaba aega, et sellega tegeleda. Ta on suur erand, sest enamus metsaomanikke on ĂŒle 60 aasta vanad.
Tulu loodab mees niipalju, et saaks katta kulud ja maksta laenud. Investeerida tasub hea kasvukohaga noortesse metsadesse, kus puude kĂ”rgus ĂŒle 5 meetri. Siis on kindel, et loodusjĂ”ud ega loomad ei pÀÀse enam kahju tegema.
Metsa istutamine ja hooldamine nĂ”uab kĂŒmneid aastaid ootamist, enne kui hakkab tulu tulema. Metsa peetakse turvaliseks investeeringuks, kuigi suurt tulu sellega ei teeni. Mets pakub ka ajaviidet, kui teha tööd, pidada jahti vĂ”i kĂ€ia marjul. Metsatööd on samavÀÀrsed jĂ”usaalis kĂ€imisega.
Soomes ostetakse metsa hooldamist ĂŒha rohkem teenusena sisse, sest omanikud elavad metsadest kaugel. Oma igapĂ€evatöös tegelebki Kainunen metsa hoolduskavade koostamisega. Kainuus vajab mets uuendamist iga 70-85 aasta jĂ€rel.
Metsa ostetakse ja istutatakse ka pelgalt selleks, et seal aega veeta, jahti pidada vÔi marjul kÀia. Jahipidamise tÔttu on nooremad inimesed huvitatud just PÔhja-Soome madalama hinnaga metsadest. Metsaomanikuna vÔib saada jahipidamise Ôiguse, samuti juurdepÀÀsu rannale.
Lisaks eraisikutele ostavad metsa ka investeerimisfondid. Ăhe hektari metsa hind kasvab aastas 4-9 protsenti. See eeldab, et kasvutingimused on head.
Erametsaomanike keskmine vanus on Soomes 61 aastat ja keskmiselt saadakse metsaomanikuks 52-aastaselt.
Mets on vĂ€ga tundlik ilmastikule, NĂ€iteks tĂ€navune suur lumi hĂ€vitas Kainuu metsades eelnevate aastakĂŒmnete töö. Lumi hĂ€vitas metsi 180 meetrist ĂŒlespoole. Lisaks ohustavad metsa pĂ”lengud. Ohtlikes kohtades tasub metsa kindlustada.
Soome metsad kasvavad aastas ligi 110 miljoni kuupmeetri jagu, neid raiutakse ligi 90 Â miljoni kuupmeetri jagu.
Esimene harvendus tehakse, kui puud on 3-5 meetri kÔrgused. Sellest saab juba teatud tulu. JÀrgmine harvendus on 10 aasta pÀrast.











