NordenBladet â Soomes on palju metsaande, mille jĂ€rgi on maailmas suur nĂ”udlus. Nii nĂ€iteks oleks turgu kuusevĂ”rsetele, aga nende jaoks ei leita piisavalt korjajaid. KuusevĂ”rsed on pehmed ja neid vĂ”ib niisama sĂŒĂŒa â maitse on neil soolakas. MĂ”ned tunnevad kuusevĂ”rdse maitse Ă€ra siirupites ja vahuveinis, aga paljud pole neist kuulnudki, vahendab Yle.
Maailmas on kuusevĂ”rsete jĂ€rgi suur nĂ”udlus. EttevĂ”tte Nordic Herbs juht Petri Koivisto sĂ”nul saaks neid kohe mĂŒĂŒa 45 000 kilo. Ent neid pole Soomes suudetud vaatamata nĂ”udlusele piisavalt mĂŒĂŒa. Peamine takistus on töötajate pĂ”ud. Soomlased ei ole nĂ”us minema metsa tööle.
Nobedamad korjajad teenivad tunnis paarkĂŒmmend eurot vĂ”i isegi rohkem, aga paljud teenivad tunnis kĂŒmme eurot. VĂ”rsete eest makstakse korjajatele viis eurot kilo eest puhtalt kĂ€tte.
Korjajate leidmiseks on tehtud sadu telefonikĂ”nesid ning kĂ€idud koolides rÀÀkimas, aga sellele vaatamata ei taha inimesed tulla. Koivisto tunnistab, et inimesed tahaks palgaks saada kĂŒmneid eurosid tunnis, et nad oleks nĂ”us metsa tulema.
Praegu leitakse metsa tööle pĂ”hiliselt immigrante, sest keegi teine pole nĂ”us tulema. Lisaks on mĂ”ned soome pensionĂ€rid. Ăks vĂ”rseid korjama tulnud pensionĂ€r ĂŒtles, et tahtis ka sĂ”pru kaasa kutsuda, aga nood rÀÀkisid, et metsas on liiga palju sÀÀski ja töö on liiga aeglane. PensionĂ€r suudab korjata mitu Ă€mbrit vĂ”rseid pĂ€evas, ĂŒks Ă€mbritĂ€is kaalub paar kilo. Sobiv korjamise tempo pensionĂ€rile on kaks kilo tunnis.
PensionĂ€rid tunnistavad, et lapsena sai palju metsas kĂ€idud ning nĂŒĂŒdki kĂ€iakse murakaid korjamas, selle asemel et Ă”htuti teleka ees passida.
PensionÀride sÔnul on noored metsast vÔÔrdunud, kuigi mets pakub palju ande ja teenimisvÔimalusi.
Lisaks kuusevÔrsetele on maailmas suur nÔudlus kaselehtede ja -mahla, kanarbikuÔite, pÔdrakanepi, angervaksa ja naadi jÀrele. Soomes on maailma puhtaim mets, aga selle andidest kasutatakse vÀga vÀikest osa.
Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT











