Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis: https://www.norden.ee/et/
Mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu?
Oma jõud ühendades moodustavad viis Põhjamaad 26 miljoni elanikuga tugeva piirkonna, mis pakatab põnevaist kultuuridest, müstilisest loodusest ja mitmekesistest ärivõimalustest. Põhjamaad troonivad konkurentsivõime, elukvaliteedi ja võrdsuse edetabeleis. Üheskoos on Põhjamaad arendanud heaolumudeli, mis on aidanud neil tõusta üheks tugevaimaks majanduseks maailmas.
Kuigi iga Põhjamaa on valinud ka oma tee – kõik viis riiki ei ole Euroopa Liidu ega NATO liikmed -, ühendab neid tugev soov koostööd teha. Pärast kahte maailmasõda tugevnes Põhjamaade vajadus kokku hoida, mistõttu otsustasid nii parlamendid kui peagi ka valitsused alustada ametlikku koostööd. Nii sündis ammu enne tihedama koostöö algust mujal Euroopas Põhjala passiliit, ühine tööturg ja ühiste lahenduste välja töötamine sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks.
Loe lisaks: Põhjamaade Ministrite Nõukogu loodi viie Põhjala riigi (Soome, Norra, Taani, Rootsi, Island) valitsuste koostöö tihendamiseks 1971. aastal
Vaata pilte Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse infopäevast
FAKTE Põhjamaade Ministrite Nõukogust (Nordic Council of Ministers)
Riigid: Rootsi, Norra, Taani, Soome ja Island + autonoomsed piirkonnad Ahvenamaa, Gröönimaa ja Fääri saared
Põhjamaade Nõukogu ehk ametlik parlamentide vaheline koostöö sai alguse 1952. aastal
Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk ametlik valitsuste vaheline koostöö sai alguse 1971. aastal
Põhjamaade Ministrite Nõukogul on esindus Eestis 1991. aasta kevadest.
Peasekretariaat asub Kopenhaagenis, Taanis
Põhjamaade Ministrite Nõukogul on paarkümmend allasutust ja esindust Põhjamaades, aga ka väljapool, sh Eestis ja teistes Balti riikides
Ametlik kodulehekülg: www.norden.org
Põhjamaid ühendavad väärtused:
– Avatus ja väljendusvabadus kõigile
– Nii üksteise kui ka võimulolijate usaldamine
– Inimlikkus, tolerantsus ja veendumus, et kõik inimesed on väärtuslikud
– Kestlik valitsemine ja keskkonda säästev majandamine
– Panustamine loovusesse ja innovatsiooni
Põhjamaade esindus Eestis
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis viib kokku Põhjamaade ja Balti riikide eksperte ühist huvi pakkuvates valdkondades:
– Keskkond, kestlik areng ja roheline majandus
– Heaoluühiskonna väärtuste arendamine ja väljakutsed (võitlus inimkaubandusega, sooline võrdõiguslikkus jms)
– Kultuur ja loomemajandus
– Haridus, teadus ja innovatsioon
– Regionaalne koostöö (rahvastiku areng, (töö)ränne)
Keskkond, kestlik areng ja roheline majandus
Põhjamaade valitsused on seadnud ambitsioonika sihi – muuta piirkond Euroopas puhta energia ja keskkonnatehnoloogiate testimislavaks. See puudutab kliimamuutustega kohanemist, nende mõju vähendamist, taastuvenergiat, rohelise majanduskasvu kiirendamist, säästvamat liikumiskorraldust. Aga laiemalt ka bioloogilise mitmekesisuse tagamist, rohelist tootmistsüklit, ressursi taaskasutust jpm.
Põhjamaade ja Eesti poliitikud, eksperdid ja ametnikud selgitavad välja ühiseid kavatsusi keskkonna, kliima ja energia vallas peamiselt kohtumistel ja konverentsidel ning ühiste analüüside, uuringute kaudu.
Selle valdkonna ettevõtmised on kulukad ja nende mõju kaugeleulatuv, mistõttu on kooskõlastamine ja koostöö iseäranis olulised. Olgu selleks keskkonnainvesteeringud, taastuvenergia toetusskeemid või rohelise majanduse ergutamine. Põhjamaade esindus Eestis toetab kliima-, keskkonna- ja energiaküsimustega tegelevaid asutusi Põhjamaades ja Eestis partnerina neis ettevõtmistes.
2011. aastal tähistas Põhjamaade esindus Eestis oma 20. tegevusaastat Eestis, algatati keskkonnafoorum Rohevik, mis vaatab tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis Põhja- ja Baltimaades. Põhjamaade esindus Eestis tutvustab ka Põhjamaade ühist keskkonnamärgist Luike.
Põhjamaade esindus Eestis püüab oma igapäevatöös keskkonda säästvalt tegutseda. Selleks on vastu võetud kontori keskkonnapoliitikakeskkonnapoliitika. Lisaks koostatakse igal aastal keskkonnapoliitika aruannet.
Heaoluühiskonna väärtuste arendamine ja väljakutsed
Põhjamaade tugevus peitub ühistes väärtuses, millele omakorda tugineb Põhjamaade heaolu ühiskond. Ühisteks põhiväärtusteks on võrdsed võimalused, sotsiaalne solidaarsus ja turvalisus kõigile. Kõigil põhjamaalastel peaks olema võrdne ligipääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, haridusele ja kultuurile. Peamine heaoluühiskonna eesmärk on võimaldada kõigile ühiskondlikust elust ja otsustamisest osa saamine. Kuigi igas Põhjala riigis on heaolumudel veidi erinev, on kõigis neis üheks nurgakiviks sooline võrdõiguslikkus.
Siiski leidub Põhjamaades kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Näiteks vananev ühiskond, töökohtade loomine nii noortele kui ka pensioni eas või sellele lähenevatele inimestele, pensionieale lähenevate inimeste tööturul hoidmine, noorte väljalangemine haridussüsteemist, sisserändajate lõimimine jne.
Põhjamaade esindus Eestis on aastate jooksul teinud ja teeb viljakat koostööd erinevate Eesti asutuste ja ametkondadega soolise võrdõiguslikkuse, puuetega inimeste kaasamise ja inimkaubanduse vastastel teemadel.
Kultuur ja loomemajandus
Kultuur
Põhjamaade kultuuri ja ühtehingamise tutvustamine on olnud üks Põhjamaade esinduse kandvaid eesmärke alates kontori avamisest 1991. aasta alguses. Eestis on nii palju juttu olnud sellest, kuidas eestlased tunnevad end põhjamaise rahvana. Eestlastel on tõepoolest põhjamaalastega nii mõndagi ühist, jagame paljusid väärtusi, kuid alati leidub tuttavas põnevat, mida avastada.
Põhjamaade esindus Eestis on korraldanud menukaid festivale – kirjandus, luule, film jne -, aidanud leida koostööpartnereid, säravaid esinejaid Põhjalast, aga ka edastanud teavet Põhja- ja Baltimaade ühistest toetustest.
Iga-aastaseks oodatud sündmuseks on kujunenud novembri alguses pimedaisse talveõhtuisse valgust toov Põhjamaade raamatukogunädal. Lisaks on viimastel aastatel keskendutud kultuuri ja loomemajanduse ühisosale.
Loomemajandus
Disain, mood, toidukultuur, turism, muusika, filmikunst, meedia, virtuaalmaailm, festivalid, teater, kirjandus… loomemajandus.
Loomemajandus ühendab kultuuri ja äritegevuse. See põhineb loovusel, oskustel ja andel ning loob heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi abil. Põhjamaade esindus Eestis on avanud loomemajanduse mitmekülgseid tahke, tutvustanud Põhjamaade edulugusid ning aidanud neid ühendada Eesti omadega Läänemere piirkonnas sünergia tekitamiseks. Samuti on kaasa aidatud Põhja-, Baltimaade ja Loode-Venemaa koostöö arendamisele nii avalikus kui ka ärisektoris.
Alates 2008. aastast on Põhjamaade esindus Eestis tutvustanud Põhjamaade toidukultuuri programmi Uus Põhjala Toit, mis ühendab tervikuks identiteedi, gastronoomia, ettevõtluse, turismi, disaini ja piirkondliku koostöö.
Aastail 2011-2013 veeti laia kõlapinda pälvinud loomemajanduse projekti Nordic Look.
Haridus, teadus ja innovatsioon
Põhja- ja Baltimaade eesmärgiks on kujundada üheskoos Läänemere ümber piirkond, kus teadmised ja kogemused liiguvad takistusteta üle riigipiiride. Läänemere piirkonnast peab saama ahvatlev paik kogu maailmale.
Me võime õigustatult tunda uhkust oma heade koolide, ülikoolide, teaduskeskuste ja kutsehariduskeskuste üle. Need kõik sillutavad teed uuenduslikule ettevõtlusele, loomemajandusele, säästvale majandusele ehk kõigi inimeste heaolule. “Meie” tähistab siinkohal Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit, Islandit, Eestit, Lätit ja Leedut.
Haridus, teadus ja elukestev õpe on oluline alus kasvule ja arengule. Üleilmastumise valguses peavad haridus ja teadus muutuma rahvusvahelisemaks ning konkurents talentide ja eduka innovatsiooni nimel peab tugevnema.
Läänemere piirkond vajab kõige paremini koolitatud ja paindlikku tööjõudu. Meie riigid peaksid püüdlema sellise poliitika poole, mis julgustab noori omandama koolijärgset haridust ning pakub võimalusi õpingute ja arengu jätkamiseks läbi kogu elu. Hariduskoostööst saab alguse ühiselt seatud eesmärkide täitmine, sellest algab oskuste tõstmine, kvaliteedi ja võrdsete võimaluste tagamine.
Regionaalne koostöö
Läänemeri ühendab Põhjamaad ja Balti riigid – NB8 – ühtseks piirkonnaks geograafiliselt. Ühiste jõupingutuste läbi peaks Läänemere piirkond aga muutuma globaliseeruvas maailmas veelgi ahvatlevamaks paigaks kui praegu nii ettevõtetele, rahastajatele kui ka teadlastele – parimaks elukohaks kõigile inimestele. Paigaks, kus arvestatakse ka inimtegevuse mõjuga keskkonnale.
Põhjamaade valitsused on poliitikat ja tegevusi ühtlustanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaudu 1971. aastast, koostöö Balti riikidega on edenenud Tallinn, Riia ja Vilniuse kontorite toel 1991. aastast.
Põhjamaad, Balti riigid ja teised Läänemere ääres paiknevad riigid toetavad Euroopa Liidu Läänemere strateegiat ja selle põhilisi tegevussuundi:
– keskkonnakaitse;
– jõukuse ja heaolu suurendamine – turutõkete eemaldamine, nn viienda vabaduse ehk teadmiste vaba liikumine, Põhjamaade Tippteaduse Algatuse kaudu konkurentsivõime ja teadmiste tugevdamine;
– ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõstmine – vaba, läbipaistva ja tõhusa elektrituru arendamine, energiatõhusus ja taastuvenergia;
– turvalisus – kiirem reageerimine terviseohtudele, võitlus inimkaubanduse ja raske piiriülese kuritegevusega.
Selleks, et Läänemere ümber tekiks ühtsem piirkond, teeb Põhjamaade esindus Eestis koostööd Eesti ametkondade ja oma ala ekspertidega, viib neid kokku kolleegidega Põhjamaadest, aitab tekitada sünergiat.
Igat valdkonda katab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduses teemaga süvitsi tegelv nõunik (vt. töötajate nimekirja SIIT).
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis asuva esinduse sooviks on koostöövõrkude loomise ja toetamise kaudu tõsta Põhja-Balti piirkonna konkurentsivõimet maailmas.
Põhjamaa Ministrite Nõukogu toetustest saate lugeda SIIT