NordenBladet — Üha rohkem soomlasi istub autorooli joobes olekus, kasutades ära võimalust, et Soomes on autojuhtidel lubatud joove 0,5 promilli. Politsei poolt viimasel ajal korraldatud reididel on tuvastatud sadu juhte, kel on joove, aga see jäi alla 0,5 promilli, vahendab Helsingin Sanomat.
Kokku tuvastati reidide käigus kerge joove 890 juhil. Helsingi politseijaoskonna komissar Anne Hiltunen ütles, et selliste kerge joobega juhtde arv kasvab. Osa juhte joob ära pudeli õlut ja istub julgelt autorooli, justnagu ei tähendaks pudel õlut mitte midagi.
Arstiteaduste professori Timo Tervo sõnul on päevselge, et kui juua alkoholi, siis ei tohi autorooli istuda. Samas tunnistab ta, et kui keskenduda ainult promillidele, siis see üksi liiklusturvalisuse olukorda ei paranda. Promillidele pööratakse tähelepanu, kuna neid on lihtne mõõta ja neist on lihtne lugusid kirjutada.
Professor jätkab, et sajad tuhanded soomlased kasutavad ravimeid, mis pärsivad keskendumisvõimet. Rohtude mõju all olevaid juhte aga ei kontrollita üldse. Lisaks võivad juhtimisvõimet vähendada teatud haigused.
Kui võtta rohtusid koos alkoholiga, on mõju mitmekordne, kuigi promille ei pruugi olla üldse palju. On ka selliseid mõnuaineid ja rohtusid, mida on raske reidide käigus tuvastada. Näiteks Helsingis tuleb narkootiliste ainete mõju all auto juhtimist ette samapalju kui joobes juhtimist. Tervo märkis, et üks tema tuttav põdes vähki ja tarvitas ravimina opiaate, millel on eriti pärssiv mõju keskendumisvõimele. Arst aga ütles talle, et autoga võib koju küll sõita. Õnneks oli patsient nii tark, et seda siiski ei teinud.
Puhumisreidid pole Tervo sõnul ka eriti efektiivsed joobes juhtimise vähendamiseks. Autoga võib näiteks sõita alkohoolik, kel pole küll promille veres, aga kes saab alkoholi tarvitamisest tingitud epilepsiahoo. Selliseid juhtumeid on tulnud välja päris palju liiklusõnnetustega seoses. Alkohoolik võib olla purjus ka siis, kui üldse alkoholi ei tarvitagi.
Alkohooliku maks on nii läbi, et ei suuda enam jääkprodukte töödelda. See viib selleni, et kuigi veres pole mitte ühtegi promilli, on keskendumisvõime häiritud samamoodi nagu purjus olekus.
Samamoodi on risk suur, kui juht on vana, kergelt dementne inimene, kes tarvitab ravimeid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Sellise inimese risk õnnetusse sattuda on sajakordne. Samas näiteks 0,3-promillise vere alkoholisisaldusega noore inimese risk on kahekordne. Ehk siis haige vanainimese risk on 50 korda suurem.
Tervo väitel on Soomes lubatud joobe piir 0,5 promilli, kuna siis hakkab risk oluliselt suurenema. 0,2 ja 0,5 promilli vahel risk ei suurene. 0,2-0,5-promillise vere alkoholisisaldusega juhtide põhjustatud õnnetuste hulk on samaväärne nendega, kes pole alkoholi tarvitanud. Kui Soomes kehtestada alkoholile nulltolerants, siis see professori arvates mingit efekti ei annaks, küll aga vaadatakse jätkuvalt läbi sõrmede paljudele suurematele riskidele.
Samas ei tähenda 0,5 promilli piir Tervo väitel seda, et kerges joobes peakski autorooli istuma. Tema sõnul on selge, et kui võtad, siis ära sõida. Seadust peab järgima ja alkohol pärsib igal juhul juhtimisvõimet.
Tervo sõnul aitab joobes juhtimise vältimisele kaasa nii poliitika kui laiem ühiskondlik diskussioon, mitte lihtsalt reidide käigus promillide mõõtmine. Alkoholi, narkootiliste ainete ja teatud ravimite tarvitamise tõusu on märgata kõigis eluvaldkondades, mitte ainult auto juhtimisel. Ainult reidide ja karistustega seda olukorda ei muuda, selleks peab probleemiga tegelema laiemalt.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT