NordenBladet — Soomes on hĂ€sti teada Adolf Hitleri visiit vĂ€ejuht Carl Gustaf Mannerheimi sĂŒnnipĂ€eva puhul 1942. aasta juunis, aga vĂ€hem on teada, et sama aasta juulis-augustis kĂ€is Soomes ka Saksamaa teine mĂ”jukas mees Heinrich Himmler.

Himmler, kes oli tollal SS-i ja Gestapo juht kÀis HÀmes paadiga sÔitmas ja ƥoppas Stockmanni kaubamajas. Tema soov oli, et Soome loovutaks oma juudid Saksamaale, vahendab Helsingin Sanomat.

Himmlerit vÔÔrustas Soomes toonane peaminister Jukka Rangell. Himmler, kes oli just saabunud Auschwitzist proovigaasitamiselt nautis Soome rahulikku keskkonda kokku ĂŒheksa pĂ€eva. Suurem osa soomlastest ei teadnud tollal Himmleri salavisiidist mitte midagi. Ajakirjandus vaikis, kuna Soome ei tahtnud end avalikult siduda lĂ€bikĂ€imisega Saksamaa juhtidega. Himmleri visiidi kohta ilmus artikkel alles 1963. aastal, pĂ€rast Stalini surma.

Lisaks Himmlerile olid Soomes SS-kindral Karl Wolff, veel neli SS-ohvitseri ning Himmleri isiklik massöör ja usaldusmees Felix Kersten, kes oli rahvuselt eestlane ja Soome kodanik.

Himmler kĂŒlastas huviga Soome muuseume, kuna ta oli suur esoteerika-huviline ja teda huvitas aaria rassi ajalugu ning selle algkodu. Eriti pakkus Himmlerile huvi Soome mĂŒtoloogia ja eepos Kalevala.

Ühtlasi kĂ€is Himmler Mikkelis, kus kohtus oma suure iidoli marssal Mannerheimiga. Himmler oli toona 41-aastane ja Mannerheim 75-aastane. Lisaks kohtus Himmler Soomes ka president Risto Rytiga, kellelt sai kĂ”rge autasu – vabaduse suurristi.

Himmler kĂŒlastas oma kĂŒlaskĂ€igu ajal ka Lapimaal tollal paiknenud Saksa vĂ€eosasid ning SS-diviisi Nord. Soomes ringi liikudes vahetas Himmler oma sĂ”javĂ€emundri tsiviilriietuse vastu ning meenutas rohkem kooliĂ”petajat.

Siiani on mĂ”istatus, miks Himmler keset suve ja pingelisel ajal nii pikalt Soomes aega veetis. Üks versioon on, et ta tahtis rohkem infot ligi 2000 Soome juudi kohta. Lisaks oli Soomes ligi 370 mujalt Euroopast, pĂ”hiliselt Saksamaalt ja Austriast saabunud juudi pagulast. Arvatakse, et Saksa juhid tahtsid, et Soome need pagulased vĂ€lja annaks. Enne seda 1942. aasta jaanuaris oli peetud Wannsee konverents, kus otsustati Ă€ra juutide saatus. Konverentsi materjalides oli Ă€ra toodud Soome juutide arv – 2300 inimest. Kaheksa juudi pagulast antigi Gestapole ĂŒle peale Himmleri visiiti 1942. aasta novembris.

Himmleri kĂŒlaskĂ€igust on lĂ€inud ajalukku legendaarne jutuajamine peaminister Rangelliga, kus Himmler uuris Rangellilt juudikĂŒsimuse kohta Soomes, millele Rangell vastas: „Wir haben keine Judenfrage” (tĂ”lkes: meil ei ole juudikĂŒsimust).

Hiljem oli Rangell oma tuttavatele öelnud, et juudikĂŒsimuse peale oli tal tahtmine Himmlerile vastu lĂ”ugu anda, aga ta hoidis end tagasi, kuna lootis sakslaselt ĂŒht-teist kasulikku teada saada. LĂ”puks ĂŒtles Rangell Himmlerile, et juudid on Soome kodanikud ja neid ei tohi puutuda. Juudid olid olnud tublid sĂ”dijad Soome sĂ”javĂ€es ja aidanud venelasi alistada.

Üks arvatav Himmleri visiidi pĂ”hjus vĂ”is olla soov saata soomlastest leski ja pruute Saksa Lebensborn-kodudesse, mis olid mĂ”eldud tĂ”upuhaste laste sĂŒnnitamiseks.

Siiani on imestatud, kuidas Soome juudid nii kergesti pÀÀsesid. Selle pĂ”hjuseks on toodud asjaolu, et sakslased ei tahtnud juutide pĂ€rast oma suhteid Soomega Ă€ra rikkuda. Saksa jaoks oli tĂ€htsam, et Soome jĂ€tkaks sĂ”dimist Venemaa vastu. Ilma Soometa pole Saksamaa pĂ”hjarindel hakkama saanud. SeetĂ”ttu ei kerkinud juudikĂŒsimus Soome ja Saksamaa ametlikes vestlustes mitte kunagi ĂŒles. Soomel polnud ka vajadust Saksamaa ees pugeda. Soomes tajuti eesotsas Mannerheimiga juba 1941. aasta lĂ”pus, et Saksamaa on sĂ”ja kaotanud.

Soomes polnud ka mingit juudivaenulikkust erinevalt Balti riikidest, kus sakslastel oli palju kohalikke abimehi. Tavaline soomlane polnud oma elus kordagi juudiga kokku puutunud ja ta poleks suutnud juuti teistest eristada.

Siis on veel ĂŒks huvitav lugu Himmleri portfelli kohta. Nimelt oli Himmleril kaasas olnud ĂŒks salapĂ€rane portfell, mida ta hoolikalt valvas. Soome julgeolekutöötajatel Ă”nnestus siiski portfelli sisu ĂŒles pildistada ja seal oli olnud nimekiri Soome juutidest. Neist portfelli sisust tehtud piltidest pole aga mingit jĂ€lge.

Himmleri visiidil oli veel ĂŒks tulemus – rĂŒhm Soome sĂ”jainvaliide saadeti Saksa riigi kulul Kesk-Euroopa tervisevetele puhkama. Selles lepiti kokku visiidi kĂ€igus. Enne lahkumist ostis Himmler ĂŒle tuhande marga eest mĂ€nguasju. Need olid mĂ”eldud rindel hukkunud SS-meeste lastele.

Natsijohtajan Suomen-vierailusta vaiettiin vuosikymmenet: Heinrich Himmler souteli HÀmeessÀ, shoppaili Stockmannilla ja hyppyytti isÀntiÀÀn

PÀivÀ oli mitÀ mainioin pienelle souturetkelle. Aurinko paistoi, hÀmÀlÀisellÀ jÀrvellÀ kÀvi kevyt tuuli. Veneen airoissa oli Jukka Rangell, jatkosodan aikainen Suomen pÀÀministeri. PerÀÀ piti Heinrich Himmler, natsi-Saksan valtakunnanjohtaja ja SS:n ja Gestapon pÀÀllikkö. Haluatko lukea koko artikkelin? HyödynnÀ maksuton tutustumistilaus, niin pÀÀset lukemaan rajoituksetta tÀmÀn ja muita kiinnostavia artikkeleita:

 

 


Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT