NordenBladet – Air Balticu eelmise aasta majandusaruanne näitab positiivseid arenguid: ettevõtte tulu kasvas 780 miljoni euroni ning kahjum vähenes 44 miljoni euroni. Ettevõtte nõukogu aseesimehe Jurgis Sedlenieksi hinnangul on uus tegevjuht Erno Hilden oma esimese saja tööpäeva jooksul ootusi õigustanud, seades peamiseks eesmärgiks lennufirma kasumlikkuse saavutamise.
Finantsstrateegia ja kapitali kaasamine
Aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ei ole lennufirma jaoks enam esmane eelistus. Ettevõtte eelarveliste vajaduste katmiseks otsitakse käesoleva aasta jooksul aktiivselt lisarahastust erakapitali turgudelt. See protsess järgneb möödunud aasta teises pooles lõpule viidud Lufthansa osaluse vormistamisele. Erakapitali kaasamiseks tehakse reaalset tööd, kuigi lennundusturu olukord on viimaste nädalate jooksul märkimisväärselt muutunud.
Poliitiline olukord ja koostöö Balti riikidega
Lätis tekitab lennufirma tulevik poliitilisi vaidlusi, mis päädisid transpordiminister Atis Švinka vastu suunatud (kuid ebaõnnestunud) umbusaldusavaldusega. Opositsioon tunneb muret, et ettevõte võib aasta lõpus vajada täiendavat riigipoolset rahasüsti. Samuti ei toimu hetkel aktiivseid läbirääkimisi Eesti ja Leedu valitsustega lennufirmas osaluse omandamiseks. Varasemalt on Eesti osaluspakkumisest kindlalt keeldunud ning Leedu praegune valitsus antud teemaga ei tegele.
Tegevusmahud Eestis
Tallinna lennujaam säilitab Air Balticu jaoks strateegiliselt olulise kodubaasi staatuse. Olles möödunud aastal Tallinna suurim lennufirma, teenindab ettevõte praegu Eestist nelja lennukiga 20 erinevat sihtkohta, sealhulgas hooajalisi liine. Käesoleva aasta eesmärgiks on avada Tallinnast veel neli uut lennusuunda.
Väljakutsed kütuseturul
Lennufirma seisab silmitsi märkimisväärse kulude kasvuga, kuna lennukikütuse hind on lühikese ajaga kahekordistunud, tõustes 720 dollarilt 1520 dollarini tonni kohta. Piletihindade edasine kujundamine on hetkel veel lahtine, kuna otsuste langetamisel tuleb arvestada ka konkurentide sammudega turul.
__________________________
* Air Baltic on aastate jooksul kujunenud Baltikumi domineerivaimaks lennufirmaks, täites pärast kohalike konkurentide (nagu Estonian Air ja mitmed Leedu lennufirmad) kadumist sisuliselt rahvusliku lennukompanii rolli kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõtte praegune vajadus lisakapitali järele on osaliselt tingitud lähimineviku kriisidest – eelkõige koroonapandeemiast –, mille üleelamiseks süstis Läti riik lennufirmasse sadu miljoneid eurosid riigiabi. Praegune eesmärk kaasata erakapitali ja leida strateegilisi partnereid (nagu Lufthansa) on otseselt seotud vajadusega vähendada Läti riigi osalust ning tagada vahendid varasemate laenude ja riigiabi tagasimaksmiseks.
Lisaks mineviku kohustuste klaarimisele on lisarahastus kriitilise tähtsusega ettevõtte ambitsioonikate laienemisplaanide elluviimiseks. Air Baltic opereerib üht Euroopa noorimat lennukiparki ning on teinud suuri tellimusi uute lennukite soetamiseks, et pakkuda lende laiemale turule. Uute investorite leidmine aitab finantseerida laevastiku kasvu ja kindlustada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet olukorras, kus lennundusturgu survestavad pidevalt kõikuvad kütusehinnad ja tihenev konkurents.
Air Baltic kuulub suures osas Läti riigile, kuid ettevõttel on ka teisi aktsionäre. 2025. aasta teises pooles toimunud muudatuste järel jaguneb lennufirma omandistruktuur järgmiselt:
-
Läti riik (esindab Läti transpordiministeerium) – 88,37% (enamusosalus)
-
Lufthansa Grupp (Deutsche Lufthansa AG) – 10% (vähemusosalus, mille nad omandasid 2025. aastal strateegilise investeeringuna)
-
Erainvestorid – 1,63% (sellest suurima osa moodustab Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 1)
Air Baltic on valdavalt riiklik lennufirma, kuhu on nüüdseks kaasatud ka suur rahvusvaheline lennunduskontsern (Lufthansa) ja väiksemal määral erakapitali.