NordenBladet – Stagflatsioonihirm raputab turge pärast Trumpi sõnumit sõja võimalikust laienemisest. Finantsturgudel on kiiresti kadumas lootus, et Lähis-Ida konflikt laheneb peagi. Investorid arvestavad nüüd üha enam võimalusega, et ees seisab pikem ja sügavam energiatarnešokk, mis võib samal ajal pidurdada majanduskasvu ja kiirendada inflatsiooni. Praegu ei loeta enamikku suuri börse veel ametlikult karuturuks, kuid turud on tugeva surve all ja langustrendi risk on kasvanud.
Pärast Iraani sõja puhkemist on globaalsetelt aktsiaturgudelt kadunud ligikaudu 6 triljonit dollarit turuväärtust. Surve all on olnud ka võlakirjaturud, kuna investorid hindavad ümber intressimäärade väljavaadet. Kuigi langus mõnevõrra leevenes pärast teadet, et G7 riigid võivad arutada naftareservide ühisvabastamist, on turuliikumised siiski väga järsud.
Müügilaine tugevnes pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et Ühendriigid võivad kaaluda rünnakuid ka seni puutumata Iraani sihtmärkidele. Samal ajal lubas Teheran mitte taganeda. Trumpi sõnul oleks 100-dollariline nafta „väike hind” julgeoleku ja rahu eest, mis vähendas veelgi lootust, et konflikt jääb piiratud ulatusega.
Nafta hind kerkis päeva alguses 120 dollari lähedale barreli kohta. Brenti toornafta hind tõusis päevasiseselt kuni 29%, mis oli suurim kõikumine pea kuue aasta jooksul. Samal ajal kasvas aktsiaturgude volatiilsus ning kauplemismahud Aasias ületasid selgelt tavapärase taseme. See viitab pigem paanikale kui ettevaatlikkusele.
-
Nafta järsk hinnatõus ja Lähis-Ida sõja eskaleerumine on põhjustanud globaalse aktsiaturu languse ja suure volatiilsuse.
-
Mitmed Aasia ja Euroopa indeksid kukkusid ühe päevaga mitu protsenti (nt Nikkei üle 5%).
-
Analüütikute hinnangul on turg langus- või korrektsioonifaasis, kuid pikaajalist karuturgu ei peeta praegu veel kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.
Turge survestab eelkõige hirm stagflatsiooni ees — olukorra ees, kus kõrge inflatsioon ja nõrk majanduskasv esinevad korraga. Edasised rünnakud energiataristule suurendavad kartust, et tarnehäired võivad osutuda pikaajaliseks. See on sundinud investoreid vähendama riski kogu turul: müüakse aktsiaid, võlakirju ja krediidituruga seotud varasid, samal ajal kui dollar ja energiasektori aktsiad tugevnevad.
Aasia turud said eriti tugeva löögi. Ühel hetkel langesid piirkonna aktsiad 5,6%, mis oli suurim kukkumine alates aprillist. Suurim surve tabas Lõuna-Koread ja Taiwani, kus tehnoloogia- ja pooljuhtettevõtete aktsiad olid varem tehisintellekti buumi toel kiiresti kallinenud. Välisinvestorid viisid eelmisel nädalal Aasia arenevatelt turgudelt (v.a Hiina) välja 14,2 miljardit dollarit — see oli suurim väljavool alates vähemalt 2009. aastast.
Ka võlakirjaturgudel süvenes langus. Intressimäärad tõusid järsult Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas ja Euroopas. Eriti haavatavaks peetakse Euroopat, kus energiahindade tõus mõjutab majandust kiiresti. Samal ajal on suurenenud ka ettevõtete maksejõuetuse vastu kindlustamise hind, mis näitab kasvavat hirmu krediidiriskide ees.
Olukorda teeb Aasia jaoks eriti tundlikuks piirkonna sõltuvus Lähis-Ida energiast. Suur osa toornafta ja veeldatud maagaasi impordist liigub läbi Hormuzi väina, mis asub nüüd konflikti keskmes. Seetõttu on näiteks Hiina, India, Indoneesia, Lõuna-Korea ja Taiwan energiatarnehäirete suhtes eriti haavatavad.
Valitsused piirkonnas kaaluvad juba turge toetavaid meetmeid ning võimalusi kodumaiste kütusehindade piiramiseks. Samal ajal on investorid hakanud muutma ootusi keskpankade edasiste sammude suhtes. USAs on vähenenud usk, et Föderaalreserv langetab intresse lähikuudel, ning osa turuosalisi peab võimalikuks, et tänavu intressikärpeid ei tulegi.
Nafta hinnatõusust on saanud uus peamine makromajanduslik risk. Kui energiakulud jäävad kõrgeks ja majandus samal ajal aeglustub, võib stagflatsioon kujuneda turgude jaoks määravaks teemaks lähikuudel.
Avafoto: NordenBladet