NordenBladet – Rootsis Nyköpingi haigla köögis valminud kalaroast, mida jagati ka Eskilstunasse ja Katrineholmi avastati listeeriabakterid, kirjutab Sörmlands Nyheter.

Seoses neljapäevase rutiinse kontrolliga avastati kalahautisest listeriabaktereid*, ütles Sörmlandi piirkonna haiglatoidu eest vastutav Jimmy Frischenfeldt Bååth.

Praegune kalaroog ja veel üks kalaroog on nüüdseks tagasi võetud.

Hetkel on veel uurimisel, mitu portsjonit on enne tagastamist jõutud ära tarbida.

Ei saa välistada, et mõni patsient on juba haigestunud.

_________________________
* Listerioosibakter on paljude selgroogsete fakultatiivanaeroobne rakusisene grampositiivne bakter.

Bakter paljuneb suurepäraselt 37c° juures ning on selleks ka võimeline 0c°, ning sureb 70-75c° juures.

Listeeriabakterite 13 serotüüpi võivad listerioosi põhjustada. Erinevad serotüübid põhjustavad loomade ja lindude organismides erineva raskusastmega haiguslikke seisundeid.

Inimesed nakatuvad peamiselt toiduainetega, kas nakatunud lindude, kalade, loomade, lihatoodete või kanamunade ja lehmapiima kaudu ning nakatunud inimestega kokku puutudes, aga ka taimsete toiduainete ja koduloomade ning kodus peetavate lemmikloomade kaudu.

Milline haigus on Listerioos?
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmete põletiku või seedetrakti häiretena. Sporaadiline haigestumine listerioosi esineb aastaringselt, haigestumise sagedus tõuseb suvel. Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha- ja kalatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.

Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.

Haigustekitaja:
Listeria monocytogenes on rakusisene, gram-positiivne aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel. Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel. Listeeria võib säilida ja paljuneda biokiles, mis moodustub nt toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel. Sellistes tingimustes on haigustekitaja tunduvalt vastupidavam puhastus-, desinfektsiooni- ja bakterivastaste vahendite vastu.

Nakkusallikas:
Nakkusallikaks on haige loom või inimene. Vastsündinute nakatunud emad võivad pärast sünnitamist eritada haigustekitajaid 7-10 päeva jooksul tupe eritise või uriiniga. Asümptomaatilise kandluse korral eritab inimene haigustekitajaid roojaga.

Levimine:
Haigustekitaja satub organismi eeskätt saastunud loomsete toiduainetega. Loode võib nakatuda raseduse ajal haigelt emalt platsenta kaudu või hilise listerioosi puhul nakatub vastsündinu sünnituse ajal sünnitusteid läbides. Nahavormi võib inimene nakatuda kontaktnakkusena nahavigastuste kaudu.

Peiteperiood:
Peiteperiood kestab 3 kuni 70 päeva, keskmiselt 3 nädalat.

Haigusnähud:
Haigus esineb erinevate kliiniliste vormidena:
Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis – varajases või hilises. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas. Lapsel ilmnevad sümptomid 3-5 päeva pärast sünnitust ja haigus kulgeb sageli meningoentsefaliidina. Hilise listerioosi korral on prognoos parem võrreldes varajase vormiga. Haiguse algul võivad esineda järgmised vaevused: palavik lokaalsete sümptomiteta; kesknärvisüsteemi kahjustused ja/või gastroenteriidi nähud.

Täiskasvanute listerioos väljendub tavaliselt meningiidina.

Rasedusaegne listerioos võib esineda väheste gripi või diarröa vaevustega või raske sepsisena, mis võib põhjustada abordi või enneaegse sünnituse.

Naha listerioosi puhul esineb lööve või pustulaarne nahakahjustus kätel või kehal. 1-5% inimestest esineb asümptomaatiline kandlus, mis kestab mõned kuud.

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja haigustekitaja tuvastamisega seljaajuvedelikus, veres, amnionivedelikus, vaginaalsekreedis, mekooniumis või roojas.

Ennetamine:
Riskigruppi kuuluvatel inimestel – immuunpuudulikkusega, rasedatel, hormoonravi saavatel – tuleb hoiduda termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest. Ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsetatud kala, toorest pesemata puu- ja köögivilja. Tuleb hoiduda kokkupuutest potentsiaalselt ohtlike materjalidega, nt aborteeritud loomade lootega loomafarmides. Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt kätepesemine seebi ja veega ning naha mikrohaavade saneerimine.