NordenBladet â Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS leiab, et lapspatsientide suunamine Taani sĂŒdameoperatsioonile leevendab jĂ€rjekordi. Esimesed kirjad lapspatsientidele  ja nende peredele saadetakse jĂ€rgmisel nĂ€dalal. HUS hakkab sĂŒdameoperatsiooni ootavaid lapspatsiente suunama Taani, et lĂŒhendada operatsioonide jĂ€rjekordi, vahendab MTV.
Esimesed kirjad lastepatsientidele ja nende peredele saadetakse jĂ€rgmisel nĂ€dalal, ĂŒtles HUS-i laste ja noorukite haiguste osakonna juhataja Jari PetĂ€jĂ€.
KĂŒsime valmisoleku kohta seda vĂ”imalust kasutada. See ei ole vĂ€ga suur patsientide hulk, saadame ehk 20-30 kirja, lisas PetĂ€jĂ€.
Taani operatsioonile mineku vĂ”imalust pakutakse lapspatsientidele, kellel on sĂŒdamerike vĂ”i haigus, mis vajab kirurgilist ravi, kuid ei ole koheselt eluohtlik. NĂ€itena toob PetĂ€jĂ€ sĂŒdamekodade vaheseina ava operatsiooni ootavad lapsed.
JÀrjekordade pÔhjuseks on laste intensiivravi Ôdede nappus.
Olukord HUS-i laste intensiivravis on olnud kriitiline alates eelmise aasta sĂŒgisest ning ebaseaduslikult pikad jĂ€rjekorrad pole kadunud.
PetĂ€jĂ€l on kahju, et Soome peab laste sĂŒdameoperatsioonide jĂ€rjekordade kaotamiseks lootma teiste riikide abile.
Mul on olukorra pĂ€rast vĂ€ga kahju. Ma ei oska tegelikult midagi muud öelda. Tegelikult on ainus pĂ”hjus laste intensiivravi Ă”dede vĂ€hesus, ĂŒtles ta.
HUS-ile oleks kohe vaja 20 uut laste intensiivravi Ôde, kuid neid pole suudetud vÀrvata. Samas on HUS kaotanud Ôdesid, kui nad töökohta vahetasid.
PetĂ€jĂ€ sĂ”nul ei saa olukorras sĂŒĂŒdistada töötajaid. Intensiivravi Ă”dede puudus on rahvusvaheline nĂ€htus. Teisest kĂŒljest on tegemist HUS-i töötajatega, seega tuleb muidugi peeglisse vaadata ja ka mĂ”elda, mida HUS saaks paremini teha, et Ă”ed tahaksid seda tööd teha.
Taani suunduvatele patsientidele on ravi praktiliselt tasuta. Vastavalt EL-i piiriĂŒlesele tervishoiule hĂŒvitab Kela ravi- ja reisikulud nii, et patsiendid peavad maksma ligikaudu sama palju, kui HUS-i operatsioon maksma lĂ€heks.
Samuti ei pea HUS Taanis teenuse eest maksma.
Patsiendid suunatakse soovi korral Taani ning koostatakse avaldused ja aruanded, et patsiendid vastavad kĂ”ikidele hĂŒvitamise kriteeriumidele. PetĂ€jĂ€ loodab, et vĂ€hemalt osa patsientidest ja nende peredest haaravad vĂ”imalusest kinni.
Ma usun kĂŒll, ĂŒtles ta. Ootamine on valus ja me ei nĂ€e eriti suurt draamat ega riske selles, et meie suurepĂ€rased PĂ”hjamaade partnerhaiglad patsiente ravivad.
Taanis teeb operatsioonid Kopenhaageni ĂŒlikooli haigla sĂŒdamekirurgia ĂŒksus. Seal saavad Soome patsiendid ravile praktiliselt kohe.
Asjade korraldamiseks kulub ilmselt 2-3 nĂ€dalat, aga see aeg lĂ€heb vĂ€ga kiiresti. Kusagil pole ĂŒlepakkumist, kuid teame, et ĂŒksiku patsiendi puhul saab operatsiooniga alustada kohe, kui patsient vĂ”i perekond on seda otsustanud, lisas PetĂ€jĂ€. Tema sĂ”nul leevendab HUS jĂ€rjekorra olukorda koostöö Kopenhaageni haiglaga.
SellepĂ€rast me siit alustasime. Kui muudame sĂŒdameoperatsioonide jĂ€rjekorda lĂŒhemaks, on meil intensiivravi nĂ”udluse tippaegadel rohkem paindlikkust. Kuid eelkĂ”ige muudab see nende ĂŒksikute patsientide olukorra lihtsamaks, rÀÀkis PetĂ€jĂ€.
Pere- ja pÔhipereteenuste minister Krista Kiuru kirjeldab HUS-i laste intensiivravi olukorda keerulisena.
Jaanuaris vihjas Kiuru laste intensiivravi lisarahastamisele HUS-is. Valitsus andis jaanuarikuu lisaeelarves hoolekandepiirkondadele ja HUS-ile lisaraha 500 miljonit, kuid sihtotstarbelist raha ei saanud laste intensiivravile eraldada, sest see on seadusega ette nĂ€htud ĂŒlesanne.
NĂŒĂŒd toetab riik HUS-i miljoni euro suuruse riigitoetusega.
Valitsus on toetanud hoolekandepiirkondi ja HUS-i gruppi eraldi lisarahaga, mida HUS saaks eraldada olukorra parandamiseks. Kuna seda ei juhtu, on Sotsiaal- ja terviseministeerium otsustanud eriti keerulises olukorras erandkorras HUS-i toetada, kommenteeris Kiuru e-posti teel.
Lisaks on ministeerium pakkunud jĂ€rgmisteks aastateks vĂ€lja ĂŒldisema eelarvelise rahastamise muuhulgas laste intensiivravi kallinemise tĂ”ttu. HUS-i hinnangul on pikemas perspektiivis laste intensiivravi lisarahastuse vajadus ligikaudu 5 miljonit eurot aastas.











