NordenBladet – Jätkan sealt, kus viimane blogi pooleli jäi, ehk 15. veebruarist. Kui tegu oleks videoblogiga, siis siia sobiks alustuseks ilusti kohe üks muusikaline vahepala – Eesti rahvalaulu viisijupike: “Aeg läheb aga õnn ei kao”.. hahaa 😀
15. veebruar 2023 käisime Allaniga Paolo Genovese näidendit „Võõrad“ vaatamas
Käisin esimest korda Draamateatri viienda korruse saalis, kus lava on keskel ja teatripublik kahel pool. Teatritükk oli võrratu ja näitlejad tasemel (Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk, Amanda Hermiine Künnapas). Väga tore õhtu oli! Kusjuures meeldis ka see, et etendus oli vaheajata! Mulle väga meeldib, kui vaheaega pole, sest mul on miskipärast alati sellest poolest tunnist kahju, mis tihti etenduste vahele jääb.
22. veebruar – nagu ikka meie majas pidupäev. Mulle meeldivad sellised enda loodud “meie asjad” ja “meie traditsioonid”, sest see suurendab ühtekuuluvustunnet ning kasvatab õnne! Eile just vaatasin režissöör Peter Chelsomi tehtud filmi “Hectori õnneotsingud”, mis põhineb Francois Lelordi bestselleril ning mille peaosa, ekstsentrilist Londoni psühhiaatrit, mängib Simon Pegg. Selle filmi moto on, et õnnelik olla on kohustus! Seda tasub endale korrata – ÕNNELIK OLLA ON KOHUSTUS!!! 🙂
Allan tõi mulle roose ja tulpe ning mina tegin Bruschettaga wrappe ja vahukooretorti. Poe Bruschetta osutus nii heaks, et ma tegin koostisosadest pildi, et ise saaks kodus teinekord retsepti järgi teha:
Bruschetta retsept:
tomatid 63%, Taggiasca oliivid 12%, oliiviõli 12%, päiksekuivatatud tomatid 7%, kaprid 3%, basiilik, küüslauk, punane chilli pipar, sool, maitseained
23. veebruaril käisid meil Inge Pitsner ja Einar Ellermaa külas. Jeerum kui tore neid oli üle saja aasta näha! Kuna tegu ajakirjanike, kirjanike ja kirjastajatega, siis juttu jätkus pikemaks. Sain kingituseks ka nende kirjutatud raamatu “Baruto“, mis räägib Kaido Höövelsoni teekonnast Jaapani tippsumomaadlejaks. Lugesin selle järgmisel päeval ühe hingetõmbega läbi – väga põnev ja läbi ning lõhki inspireeriv. Mitu korda tuli lugedes pisar silma ning hakkasin Kaidot lausa armastama seda raamatut lugedes. Soovitan!
Raamat lõppes eriti ilusa mõttega:
“Elan oma järgneva elu nii, et selles elus saab minust yokozuna!”
Mis siis veel veebruari teisest poolest võiks välja tuua? Palju on olnud lugemist, internetis surfamist (otsin meile Hispaaniasse kinnisvara) ja filmide vaatamist. Alustasin NordenBladet.com uue disaini ehitamist ning planeerisin vannitoa remonti. Palju olen ka õmmelnud ning 24. veebruaril sai mul täis 1 aasta aktiivset treidimist ning börsiaktsiate jälgimist.
Õmblemine – sain kätte Aliexpressist tellitud niidid, paelad, kangad, aplikatsioonid jne… No neid nüüd jagub mitmeks eluks! Ütleme nii, et läksin hoogu. Aga, mida rohkem on materjale, seda loovam saab käsitööd tehes olla ning see on super fun!
Näiteks meeldib mulle lisada olemasolevatele asjadele detaile.. sellele pluusile lisasin valged satsid…
Siis tuunisin lihtsat ühevärvilist kodukleiti, mis meenutas algselt pigem pikka alussärki. Lisasin lapitehnikas tehtud volange, pitse ja satse ning tulemuseks väga ilus kleit! Kannen seda nüüd peaaegu iga päev, nii meeldib! Piltidel on modelliks Ivanka aga kuna tema on nii kõhn, siis ei tule kleidi tegelik aura välja.. selleks on vaja küpset naiselikku volüümi 😀 hahaaa…
Investeerimisest ja börsist.
Nojah, kust nüüd siis alustada … hahaaaa…
Viimane aasta börsil on olnud keeruline aga ka väga põnev. Olen võtnud vastu korralikke kaotusi…
… ikka stiilis ostes oma meelest põhjast aga tegelikult kallilt ja müües odavalt (kasutades veel kahekordset võimendust) – nii rikkaks ei saa. Saab ka sellest eksisteerivast sularahast lahti, mida õhinaga veel “põhjadesse” ei investeerinud, saab kahjudega positsioonide vähendamist ja/või likvideerimist, saab mõttetult tiksuvaid intresse ehk kokkuvõttvalt.. saab põhjalikult põske (kasutades siinkohal eduka investorist naabrimehe Jaak Roosaare blogis läbikukkumisi kirjeldavat kõnepruuki). Lükkasin 50% kahjuga maha ka kogu oma krüpto portfelli.
Meenub Kristjan Liivamägi poolt Äripäeva raadiole antud intervjuu, kus ta rääkis oma investori-karjääri algusaastatest. See oli jutkui leht minu investeerimispäevikust. Hahaaa, kõik samad ämbrid on läbi kolistatud, kahjuks korduvalt, sest esimesest korrast mina veel ei õppinud.
Mis olid minu põhilised vead?
1. Ma ei kasutanud stoppi. Näiteks hellitasin üle poole aasta käes oma ligi 180.- euro pealt ostetud COIN-i aktsiaid kuni lõpuks 50 pealt maha müüsin. Tule taevas appi.
2. Olin mõne koha pealt halvasti informeeritud. Näiteks ei teadnud ma, et LHV-s kaob aktsial tagatis, kui selle väärtus langeb alla 3.- euro. Minu puhul Uniperi näide: ostsin möödunud aastal aktsiaid 5 euroga, hellitasin taas käes ning ühel hetkel kukkus hind 2.85-le.
Mida õppisin?
1. Kuna “kooliraha” sai korralikult makstud, siis kindlasti tegi see aasta börsil mind konservatiivsemaks ja rahulikumaks.
2. Lisaks päevatreidimisele vaatan ka pikaajaliste dividendiaktsiate poole.
3. Sain enda jaoks kinnitust, et börsid on huvitavad ja pakuvad mulle pinget. Arvestades kõike eelnevat olen oma portfelli päevaseisuga siiski rahul. Treidimist karuturul teha on raske, mina sellega edukalt hakkama ei saa (veel) aga päevakauplemine mulle muidu meeldib. Lühikeseks müümist ma veel kordagi teinud pole, ei oska, aga sellises turuolukorras peaks see esimene super-oskus olema.. Hahaa.. Üleüldse pole optsioonidega tegelenud, sest ei oma nendest veel täielikku arusaama. Samas treidimine õnnestub mul alati, aga mille vastu ma eksin on STOP ORDER. Helena-Reet, kasuta stopp orderit! 😀
Tänaseks kõik, kallistan!
