Soomel on luba liituda NATO-ga esimesena, ilma Rootsita

NordenBladet — Soomel on võimalik liituda NATO-ga juba märtsikuus, aga ilma Rootsita. Vastav kokkulepe on saavutatud Soome ja Rootsi ametkondade vahel.
Riikide vahel on arutatud, et NATO-ga liitutakse „vastastikuse mõistmisega”. Väljend tähendab, et riigid hoiavad üksteist kursis mõlema riigi ratifitseerimisprotsessides toimuvaga, vahendab Iltalehti.

Väljend „vastastikuse mõistmisega” ei tähenda aga seda, et riigid liituvad NATO-ga tingimata samal ajal, näiteks samal nädalal.

Soomlased on Rootsi valitsusele öelnud, et selline olukord võib tekkida. Rootsi valitsus on vastavalt öelnud, et ei hakka Soome liikmestaatust poliitiliselt pidurdama, vaid toetab seda.

Juriidiliselt on riikide liikmelisuse protsessid eraldiseisvad, kuid pikka aega oli avalikkuses seisukoht, et riigid ühinevad NATO-ga samal ajal.

Rootsi ja Soome suhtlus on tihe. Riikide eesmärk on, et Vilniuse tippkohtumise ajaks oleksid mõlemad riigid NATO täisliikmed. NATO riikide riigipead kohtuvad Leedu pealinnas 11. ja 12. juulil.

Rootsi liikmestaatus realiseerub hinnanguliselt hiljemalt siis, kui juuni alguses jõustub riigi parlamendis menetluses olev uus terrorismivastane seadus.

Soome saab NATO täisliikmeks märtsis, isegi enne Rootsit, kui Türgi ja Ungari ratifitseerivad Soome liikmelisuse, kuid üks riikidest jätab Rootsi liikmelisuse kaitseliidus ratifitseerimata.

Kui see juhtub, siis allikate hinnangul liitub Soome NATO-ga enne Rootsit.

Seda peetakse võimatuks, et Soome juhtkond ei teeks ühinemisotsust. Riiklik julgeolek ja soomlaste tugev toetus soosivad kiiret otsust.

Eelmisel nädalal selgus, et Soome läbirääkijad jõudsid türklastega kokkuleppele juba enne jõule. Türklased ütlesid, et neil pole probleemi Soome NATO-liikmesusega nõustuda.
Kuigi Türgi ja Soome vahel on kokkuleppele jõutud, teeb ratifitseerimiskuupäeva prognoosimise keeruliseks asjaolu, et selle otsustab praktiliselt üksi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.

Soome peab sobival ajal küsima Erdoğanilt, kas Türgi ratifitseerib Soome NATO liikmelisuse.

Kahepoolsed läbirääkimised Rootsi ja Türgi vahel esialgu seisavad, sest türklased olid nördinud Koraani avaliku põletamise pärast Rootsis toimunud meeleavaldusel.

Vaatamata läbirääkimiste ametlikule pausile püüavad rootslased säilitada pidevat kontakti Türgi ametkondadega.

Soomes teatasid parlamendierakonnad läinud reedel, et valitsuse esitatud NATO seaduseelnõu läheb menetlusse käimasoleval valimisperioodil.

Parlamendi istungjärk lõppeb reedel, 3. märtsil. Selleks ajaks on Soome kohe valmis liituma Põhja-Atlandi alliansi ehk NATO-ga.

Parlament kiidab peagi hääletusel NATO liikmelisuse heaks. Valitsus esitab seaduse Vabariigi Presidendile, kes kinnitab selle oma allkirjaga. Samal ajal teeb Sauli Niinistö ametliku ettekande NATO-ga liitumisest. Valitsus kirjutab sellele alla.

Välisministeeriumi õigusosakond hindas varem, et president teeb NATO-ga liitumise ettepaneku alles siis, kui Türgi ja Ungari on Soome liikmelisuse ratifitseerinud.
Iltalehti andmetel on asja muudetud nii, et Niinistö teeb ettekande samal ajal, kui allkirjastab NATO seaduse. Seegi korraldus näitab, et riigi juhtkond valmistub kiireteks sündmusteks.

Välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et Ungari kavatseb praeguse seisuga alustada ratifitseerimist 28. veebruaril.

Kui kõik liikmesriigid on Soome liikmelisuse ratifitseerinud, kutsub NATO peasekretär Jens Stoltenberg oma kirjas Soomet NATO-ga liituma. Niinistö allkirjaga ühinemisotsus viiakse pidulikult Washingtoni.