NordenBladet — Eesti Teaduste Akadeemia saalis anti täna, 23. veebruaril üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad. Üksiti anti üle riigi teaduse elutööpreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kultuurivaldkonnas pälvisid elutööpreemia kunstiteadlane Eha Komissarov, maalikunstnik Tiit Pääsuke ning helioperaator ja helirežissöör Enn Säde. Spordi elutööpreemiad pälvisid spordijuht ja Eesti olümpialiikumise jäädvustaja Gunnar Paal ja ujumistreener Õnne Pollisinski.

Peaminister Kaja Kallas ütles laureaatide autasustamisel, et tõeliselt suured saavutused kõnetavad suurt osa ühiskonnast ja teevad meie riigi ja rahva suuremaks. Kultuuriminister Anneli Ott sõnas pöördumises laureaatidele, et nad on avanud meile võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Minister toonitas, et kultuur on meie riigi ja rahva olemise tegelik ja peamine mõte.

Austatud riigipreemiate lauraadid, kolleegid, külalised

Möödunud aastal oma esimest juubelit tähistanud rahvakirjanik Andrus Kivirähk ütleb romaanis “Mees, kes teadis ussisõnu” nii: „Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.“

Mida see õigupoolest tähendab, mõeldes täna teile, lugupeetud riigipreemia laureaadid?

Paratamatus on lihtne. See tähendaks eelkõige leppimist sellega, mis meile on antud. See tähendaks kohandumist olmetasandiga, tõusmata sellest kõrgemale, andmata hoogu inspiratsioonile, uutele teadmistele või unistustele.

Väike võimalus aga tähendab otsinguid. See on liikumine uute teadmiste poole, see on pidev kahtlemine, küsimine, argumenteerimine ja teadmistel põhinev järeldamine.

Teie, head laureaadid, ei ole lasknud meil leppida paratamatusega. Te olete avanud meile huvitavaid võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Te olete mõtestanud meie riigi ja kultuuri sisu. Te olete oma teadmiste ja saavutustega lisanud meie elule rõõmu ja särtsu.

Kultuur võib eksisteerida ka ilma riigita. Selliseid näiteid on maailmas palju. Samas, kurvakstegevalt palju on siin kõrval näiteid ka selle kohta, kus riigita rahvad on kaotanud ajapikku selle, mis muudab neid eriliseks. Isegi kui nad pole oma identiteeti kaotanud, on neil määratult raskem oma teadmisi levitada, et sellega mõjutada maailmakultuuri.

Paar nädalat tagasi sai ametlikult Soome-Ugri kultuuripäälinnaks Abja-Paluoja Mulgimaal. Ka mul oli au seal viibida. Tänu sellele, et Soome-Ugri riigid ja rahvad teevad koostööd ja hoiavad ühte, edendab kultuuripealinnade initsiatiiv nii soome-ugri keeli kui ka keelemurdeid, rääkimata sugulasrahvaste vaimsest ühtehoidmisest.

Meenutan, et Soome-Ugri rahvad on pillutatud laiali üle kogu Euraasia mandri. Meid on üle 26 miljoni. Oma riik on meist vaid kolmel – lisaks meile ka soomlastel ja ungarlastel.

Seda on väga oluline silmas pidada keerulistel ja palju uusi väljakutseid pakkuval ajal. Me ei tohi takerduda tühistesse vaidlustesse ja nägelustesse vaid pühendama oma energiat selleks, et mõtestada seda, milleks me siin oleme või mis asja me koos õigupoolest ajame.

Meie püsimise tegelik mõte on ju meie kultuur. Kõike muud – ka väga olulist tehnoloogilist innovatsiooni või rohemajandust suudavad maailmale pakkuda ka väga paljud teised riigid ja rahvad. See konkurents on väga karm ja siin tuleb osata eristuda.

Seega, me ei tohi hetkekski kaotada silme eest seda, mis muudab meid eriliseks. Vastasel korral läheks meil selles keerulises maailmas raskeks teha end nähtavaks, kuuldavaks, mõjukaks. Kultuur on see, mis loob sidemeid ning selle peale saame ehitada kõik muu. Spordi eeskujud on oluline meie rahva terve ja tugeva tuleviku nurgakivi. Miski muu ei maksa tänapäeval rohkem kui teadmised, kogemused, visadus. Meist endist sõltub, kuidas meid tajutakse ja kas meid võetakse maailmas jutule.

Me täname teid selle eest, austatud kultuuri- spordipreemiate laureaadid, et olete avanud meile uksi. Me oleme teile tänulikud, et olete meile loonud võimalusi ega ole iial leppinud paratamatusega. Vastupidi – te olete oma töö ja saavutustega seda igavat paratamatust lõhkunud.

Teaduse elutööpreemiad said sel aastal koronaarkirurgia arendaja Toomas-Andres Sulling ja humanitaarteadlane Jüri Talvet. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurija Jüri Viikberg.

Kõigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaatidega saab tutvuda siin. Fotogalerii pidulikult sündmuselt täieneb siin.

Laureaatidele pühendatud telesaade „Riigi preemiad parimatele“ on ETV eetris 25. veebruaril kell 22.05.