NordenBladet – Möödunud nädalalõpp oli minu jaoks väga emotsionaalne. Jaanipäeval sain kurva uudise, et üks mu sõbranna, armas Maily Luberg, on surnud. Maily (35) võitles ägedaloomulise leukeemiaga (vere vähiga) üle kolme aasta, vahepeal olime isegi kindlad, et ta on vähist puhas, ent kahjuks tuli kuri haigus tagasi. Veel aprillis oli lootus, et leiab ravi, koos vähiravi fondiga “Kingitud Elu” sai ta kokku ka piisava summa, et kallist ravi toetada, ent kahjuks rohud enam ei aidanud.
Mina olin Mailyga tuttav üle kümne aasta. Kui mu lapsed olid väikesed, siis oli ta meil koduabiline – aitas nii lapsi vaadata kui aias toimetada. Maily oli maalt (Taeblast) pärit ning töökas, lahtiste kätega, heatahtlik ja aus. Alati lahke ja abivalmis. Saime kiirelt sõpradeks ning hakkasime ka pereti läbi käima. Hiljem tegi ta kiirelt karjääri toitlustusettevõttes – alustas kassapidaja kohalt ent töötas juba aastaga end mitme poe juhatajaks. Vahetult enne surma täitus ka ta üks unistus – päris oma kodu (oma maja).
Rääkides positiivsetest asjadest, oli Mailyl imeline abielu – tema mees Marek, teatas talle juba 4-aastasena, et ta võtab ta naiseks ning nii ka läks. Läbi elu kestnud sõprus ja armastus oli neil. Kümne aasta jooksul sai nii mõnigi kord kohvitassi taga koos klatsitud, ent mitte iial ei öelnud ta mitte ühtegi halba sõna oma mehe kohta. Usun, et Maily ja Marek kogesid oma koosoldud aja jooksul rohkem armastust kui enamus inimesi ka 70 aastat koos elades.
Uskumatult masendav on minna nii noore inimese matusele. See on täiesti loomuvastane. Ütlen ausalt, et nagu ei jõua siiani kohale, et teda ei ole enam. Olid kallis! Puhka rahus armas Maily.
Allpool Mailist mõned pildid, mis tehtud ühisel reisil Kreekas.
