Reklaam:

Norra Kuningriik (Üldinfo)

Back to homepage

Pealinn: Oslo
Pindala: 323 802 vĂ”i 323 782 kmÂČ
Riigikeel(ed): norra ja uusnorra
Rahvaarv: 5 258 317 (1.01.2017)
Rahvastikutihedus: 16 (1.01.2008) in/kmÂČ
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
Kuningas: Harald V
Iseseisvus: 7. juuni 1905
RahaĂŒhik: kroon (NOK)
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen: .no
ROK-i kood: NOR
Telefonikood: 47

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, ĂŒks PĂ”hjamaadest.

Norra pĂ”hiosa asub Skandinaavia poolsaare lÀÀne- ja pĂ”hjaosas ning paljudel rannikulĂ€hedastel saartel. Riik asetseb Rootsist lÀÀnes ja loodes, pĂ”hjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lĂ”unas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani pĂ”hjaosa ÀÀres, piirnedes Skagerraki, PĂ”hjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra pĂ”hiosa pindala on 323 782 kmÂČ.

Peale selle hĂ”lmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra pĂ”hiossa, ja PĂ”hja-JÀÀmeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 kmÂČ.

Bouvet’ saar Atlandi ookeani lĂ”unaosas on Norra sĂ”ltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sĂ”ltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lĂ”unaosas LĂ”una-JÀÀmeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nĂ”ue nendele on Antarktika lepinguga tĂ€htajatult kĂŒlmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Nimi
Norra nimi on:

norra keeles (bokmÄl) Norge, ametlikult Kongeriket Norge
uusnorra keeles Noreg, ametlikult Kongeriket Noreg
pÔhjasaami keeles Norga, ametlikult Norgga gonagasriika
Lule saami keeles Vuodna, ametlikult Vuona gÄnÄgisrijkka
lÔunasaami keeles: NÞÞrje, ametlikult NÞÞrjen gÄnkarijhke
kveeni keeles: Norja, ametlikult Norjan kuningaskunta

Vanad KarmĂžyst pĂ”hja poole purjetamise juhised rÀÀgivad “pĂ”hjateest” (vanapĂ”hja NorĂ°rvegr), millest enamiku uurijate arvates tulebki Norra nimi. Hiljem kandus pĂ”hjatee nimi ĂŒle sellest ida pool olevale maismaale ja lĂ”puks ka Østlandetile.

Asend, piir ja suurus
Norra pÔhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lÀÀne pool (pÔhjaosa loode pool) ning selle pÔhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lÔunas). Maa asub Atlandi ookeani pÔhjaosa ÀÀres, piirnedes kagus Skagerraki, lÀÀnes ja edelas PÔhjamere, loodes Norra mere ja kirdes Barentsi merega.

Norra pÔhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vÀhe.

Umbes kolmandik territooriumist asetseb pÔhja pool pÔhjapolaarjoont.

Piir
Norra pÔhiosa piirneb Rootsi (1619 km[11]), Soome (727 km) ja Venemaaga (196 km). Maapiiri kogupikkus on 2542 km. Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises PÔhjas. Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt pÔhjas Skagerrakini lÔunas.

Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mĂ”lema riigi hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis nĂ€eb ette piiritĂŒli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa vĂ€lisminister Sergei Lavrov ja Norra vĂ€lisminister Jonas Gahr StĂžre Murmanskis alla lepingule, mis mÀÀras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja PĂ”hja-JÀÀmerel. Piir otsustati tĂ”mmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 kmÂČ suurune ala jagati kaheks enam-vĂ€hem vĂ”rdseks osaks.

Pinnamood
Peaaegu kogu mandriosa vÔtab enda alla Skandinaavia mÀestik.

Norra on vĂ€ga mĂ€gine. Ta moodustab suure mĂ€gismaa. Iseloomulikud on mĂ€eahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (nĂ€iteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mĂ€ed ĂŒmarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.

Norra kĂ”rgeim tipp on GaldhĂžpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kĂ”rgeimad tipud. Varem oli kĂ”rgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumĂŒts on praeguseks nii palju sulanud, et mĂ€e kĂ”rgus on 2464 m. Üle 2300 kĂ”rgusi mĂ€etippe on 26.

31,7% pindalast on kuni 299 m kĂ”rgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kĂ”rgusel, 19,5% pindalast 600–899 m kĂ”rgusel ja 20,1% pindalast kĂ”rgemal. 39 000 kmÂČ on vĂ€hemalt 1000 km kĂ”rgusel merepinnast, 91 000 kmÂČ 500–1000 m kĂ”rgusel. Keskmine kĂ”rgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kĂ”rgus on 300 m).

JÀÀtumine ja muud loodusjÔud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas LÔuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kÔrgusel merepinnast, Euroopa suurim mÀgiplatoo (11 900 km), PÔhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hÔlmav Finnmarksvidda.

Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jĂ€tkuna tekkisid mĂ€ed.

LÀÀne suunas voolavad jĂ”ed olid vĂ€ga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sĂŒgavale rannikusse lĂ”ikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jÀÀaja korduvate jÀÀtumiste vĂ€ltel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra lÀÀnerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja PĂ”hja-Saksamaani vĂ€lja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspĂ”hja.

Norra lĂ”unaotsast kulgeb pĂ”hja poole mĂ€eahelike sĂŒsteem Langi mĂ€ed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti lÀÀnes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning jĂ€rskude nĂ”lvadega kitsad fjordid lĂ”ikuvad sĂŒgavale mĂ€gedesse. Erandiks on JĂŠreni tasandik Stavangerist lĂ”unas. Ida poole suunduv mĂ€eahelik eraldab Østlandeti pĂ”hjaosa Trondheimi ĂŒmbrusest ehk TrĂžndelagist. PĂ”hja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on pĂ”hjapolaarjoonest pĂ”hjas. Suure osa sellest katavad mĂ€ed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele.

Kliima
Norras lahutab Skandinaavia mÀestik kitsast humiidset rannikuriba lÀÀnes kontinentaalsema kliimaga idaosast.

Norra lÀÀnerannikul on laiuskraade arvestades vĂ€ga mahe ja niiske kliima. PĂ”hjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4–5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pĂ€rit vett. Rannik jÀÀb seetĂ”ttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jÀÀvabaks. Mere mahendav mĂ”ju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka Ă”hutemperatuurides, eriti talvel (umbes ?5 °C kuni +2 °C).

Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mĂ€gedest lÀÀne pool. NĂ”nda on Bergeni linn ĂŒks Euroopa vihmarikkamaid. MĂ€gedest ida pool on sademeid vĂ€ga vĂ€he. Sademete hulk kasvab lĂ”una poolt pĂ”hja poole. Kogu rannikuribal on see mais mĂ€rgatavalt vĂ€iksem kui sĂŒgisel.

Mida sĂŒgavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jÀÀb vĂ€hemaks, suved on soojemad, talved mĂ€rgatavalt kĂŒlmemad.

LÀÀnerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C vĂ”rra laiuskraadi keskmisest kĂ”rgem. PĂ”hjapolaarjoonest pĂ”hja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kĂ”rgem. See on ĂŒks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.

Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani pĂ”hjaosa tsĂŒklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.

LÀÀne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. MĂ€gede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja kĂŒlmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm.

Haldusjaotus
Norra on jaotatud 18 maakonnaks (fylke):

Akershus
Aust-Agder
Buskerud
Finnmark
Hedmark
Hordaland
MĂžre og Romsdal
Nordland
Oppland
Oslo
Østfold
Rogaland
Sogn og Fjordane
Telemark
Troms
TrĂžndelag
Vest-Agder
Vestfold

Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 422. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega.

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / PÔhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service