NordenBladet — Mõni aastat tagasi seagripi vastu tehtud vaktsineerimiste tulemusel sai ligi 200 soomlast omale narkolepsia, eluaegse unehäire – ja selle eest pole keegi isegi vabandanud. Pandermix-nimelise vaktsiini tagajärjel haigestusid narkolepsiasse põhiliselt lapsed ja noorukid, vahendab Iltalehti.

Kuni 2010. aastani oli narkolepsia Soomes praktiliselt tundmatu haigus. 2009. aastal aga ründas maailma seagripp, mille vastu soovitati Pandermixi-nimelist vaktsiini, millele Euroopa ravimiamet oli andnud heakskiidu. Juba mõne kuu pärast avastati, et Soomes on hakanud lapsed ja noored massiliselt haigestuma narkolepsiasse.

Pärast seda lõpetati Soomes kohe 2010. aastal Pandermixi kasutamine. Kahtlustati, et just see vaktsiin oli põhjustanud lastel ja noortel narkolepsiat. Varem oli narkolepsia olnud vaid täiskasvanute haigus ja seda oli tuvastatud igal aastal ligi 50 juhtu. Narkolepsia tähendab, et inimene suigub suvalisel hetkel oma tahte vastaselt unne. Lisaks võivad tekkida luulud ja mäluhäired. Haigus mõjutab mitmel eri moel ajutegevust. Narkolepsial on nii kerged kui rasked vormid. Rasketel juhtudel vajab haige pidevat kõrvalist abi – samas enne seda oli inimene täiesti terve ja elujõuline.

Soome terviseamet tunnistas 2011. aastal, et seagripivaktsiin suurendas 9-kordselt laste ja noorte riski haigestuda narkolepsiasse. Terviseameti väitel oli seos vaktsiini ja narkolepsia vahel nii selge, et mingi kõrvaline tegur ei saanud seda mõjutada. Toonane Soome terviseameti juht Pekka Puska palus kõikidelt haigestunutelt andeks.

Uuringite käigus selgus, et vaktsiin suurendas narkolepsiasse haigestumise riski ja see oli seotud ühe teatud genotüübiga, mis esineb 28 protsendil ehk kolmandikul soomlastest. On võimalik, et osa oleks haigestunud narkolepsiasse hilisemas eas. See tähendab, et ilma vaktsineerimata oleks lapsed ja noored kas üldse mitte haigestunud või haigestunud kunagi hiljem. Vakstiin aga ründas tugevalt immuunsüsteemi ja vallandas paljudel juhtudel haiguse.

Hilisemad uuringud on näidanud, et Pandermixi ja narkolepsia vahel oli otsene seos. Narkolepsia täpne tekkemehhanism pole aga veel teada. Seda võib võrrelda diabeediga, mille puhul on mõnedel inimestel samuti teatud soodumus, aga selle puhkemiseks on vaja veel tegureid.

Varem haigestus Soomes narkolepsiasse igal aastal vaid 50 inimest, nende hulgas vaid mõni üksik laps. Pärast vaktsineerimisi haigestus aastas kümneid lapsi. Isegi paari viimase aasta jooksul on haigestunud kümneid noorukeid ja lapsi. Kogu maailmas on otseselt Pandermixi tõttu haigestunud ligi 800 inimest. Vaktsiini ennast enam ei müüda.

Vaktsiini valmistanud ettevõte ise oma viga ei tunnista. Ettevõte ei tunnista mingit seost vaktsineerimise ja haigestumise vahel, mis Soome asjatundjate väitel on eriti jabur. Samas võib ettevõttest aru saada, sest kui viga tunnistataks, peaks Soome riigile maksma kinni kulud, mis on seotud vaktsineerimise tagajärjel haigestunud laste ravi ja hooldusega. Praegu maksavad selle kinni maksumaksjad.

Vaktsineerimise ja sellega seotud haigestumisega on seotud ka üks hea asi: tänu sellele on välja töötanud mõned head narkolepsia ravimid. Välja on töötatud ka uued vaktsiinid. Seni veel narkolepsiat ravida ei osata, aga seda on võimalik kontrolli all hoida. Ravile kulub aastas 6000-20 000 eurot. Patsient ise peab maksma ligi 600 eurot, ülejäänu katab riik.

Suurem osa narkolepsiat põdevatest lastest saavad käia koolis ja iseseisvalt hakkama. Haiged ja nende vanemad on aga seisukohal, et Soome riik pole neid nende hädas aidanud – vaktsineerimisega tekkinud kahjustuste eest pole keegi vastutust võtnud.

Pandermixi töötas välja seda müüs rahvusvaheline farmaatsiagigant GlaxoSmithKline. Iltalehti küsis firmalt, kas haigestunutelt on andeks palutud. Firma vastus oli, et selleks on vaja veel läbi viia uurimusi, et kinnitada, et narkolepsia juhtumid olid seotud just Pandermixi vaktsiiniga. Vabandust firmalt ei tulnud.