NordenBladet – Siseminister Igor Taro saatis kooskõlastusringile uue isikunimeseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust ja õigusselgust. Eelnõu kohaselt keelatakse nime muutmine isikutel, keda on karistatud raskete kuritegude eest, kusjuures alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude puhul on keeld eluaegne.
Muudatuse keskne idee on välistada olukorrad, kus kurjategijad kasutavad nimevahetust oma mineviku varjamiseks ja puhta lehena uue elu alustamiseks, mis võib ohustada kaaskodanikke.
Ranged piirangud kurjategijatele
Uus eelnõu sätestab, et raske kuriteo toime pannud isikud ei saa oma nime muuta seni, kuni nende karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Keelu pikkus sõltub konkreetse karistuse pikkusest.
“Nime muutmise keelamine raske kuritöö toime pannud kurjategijatel aitab kaitsta süütuid ühiskonnaliikmeid, sest nii ei saa kurjategija oma tegusid varjata,” selgitas siseminister Igor Taro.
Kõige rangem piirang puudutab aga alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid. Selliste kuritegude puhul kehtestatakse tähtajatu ehk eluaegne nimemuutmise keeld.
Justiits- ja digiministeeriumi statistika kohaselt moodustavad laste vastu suunatud teod suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest, sealhulgas vägistamised ja muud sugulise iseloomuga teod. Eluaegse piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus süüdimõistetu saaks uue identiteedi all jätkata samalaadsete tegude toimepanemist, raskendades potentsiaalsetel ohvritel taustakontrolli tegemist.
Identiteedivarguste ja segaduse ennetamine
Lisaks kurjategijate piiramisele välistab uus seadus võimaluse võtta endale teise elava isiku nime. Selle muudatuse eesmärk on hoida ära nimekaimude tekkimist, mis võib viia identiteedivarguste ja olmesegadusteni.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tõi näiteks, et kuigi ametiasutused suhtlevad isikukoodide põhiselt, käib inimestevaheline suhtlus nimede kaudu. “Ennetame sellega võimalikke identiteedivargusi ja väldime segadusi erinevate teadete valele inimesele saatmisega. Samanimelistega on segadused kerged tekkima,” märkis Pungas.
Kaasaegne ja selge õigusruum
Siseministri sõnul on uue seaduse laiem eesmärk luua isikunimede kasutamisel õigusselgus, mis arvestab tänapäeva ühiskonna ootustega ning on piisavalt selge lihtsustamaks seaduse rakendamist.
Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning tagasisidet oodatakse kuni 23. jaanuarini 2026.