NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kinnitas, et Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu plaane tugevdada tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. Algatus lähtub Soome ekspresidendi Sauli Niinistö raportist, mille kohaselt on julgeolekuolukord märgatavalt halvenenud ning kriisideks valmisolek on vältimatu.
Komisjon otsustas valitsuse seisukohti toetada konsensuslikult. Uue määrusega ajakohastatakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi perioodiks 2028–2034, arvestades COVID-19 pandeemia õppetunde ja praegust geopoliitilist olukorda.
Kriiside lahendamise tuum on koostöö
Tali sõnul on eesmärk tagada eurooplaste kaitse ja ellujäämine erinevates kriisides.
-
ERCC roll: ELi elanikkonnakaitse mehhanismi keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Eesti on huvitatud selle tugevdamisest, et tagada kiire ja keskne abi, eriti nn kobarkriiside korral.
-
Solidaarsus: Kui liikmesriik ei tule hädaolukorraga ise toime, käivituvad ELi solidaarsusmeetmed ja ühised varud. See eeldab suurepärast koordineerimist.
Eesti prioriteedid ja tingimused
Kogu kriisivalmiduse paketi maht on ligikaudu kümme miljardit eurot. Eesti rõhutab läbirääkimistel järgmisi põhimõtteid:
-
NATO-ga arvestamine: ELi tegevus peab toetama NATO kollektiivkaitset, mitte sellega konkureerima.
-
Paindlikkus: Eelarve jaotamisel tuleb lähtuda reaalsetest riskihinnangutest ning säilitada paindlikkus vahendite ümberjagamiseks vastavalt vajadusele.
-
Haavatavad rühmad: Kriisiplaanides tuleb arvestada nõrgemate sihtrühmade vajadustega.
-
Õppused ja tehnoloogia: Eesti peab oluliseks regulaarseid ühisõppuseid, paremat infovahetust ning kosmoseteenuste ja varajase hoiatamise süsteemide kasutamist.
Komisjonis tutvustas seisukohti siseminister Igor Taro. Otsus sündis koostöös riigikaitse- ja sotsiaalkomisjoniga.