NordenBladet — Hollandis baseeruv sõltumatu meediaväljaanne The Moscow Times avaldas analüüsi Venemaa Karjala Vabariigi olukorrast. Artikkel keskendub piirkonna muutunud dünaamikale NATO liikmesriigi Soome naabruses ning kohalike elanike meeleoludele pingestunud suhete taustal.

Ajalooline seotus ja majanduslik sõltuvus

Karjala Vabariigil* on aastakümneid olnud Soomega erakordselt tihedad sidemed. Enne Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal oli karjalaste igapäevaelu ja majandus sügavalt integreeritud lääne naabriga:

  • Majanduspartnerlus: Soome oli piirkonna olulisim majanduspartner.

  • Haridus: Soome õppeasutused värbasid Karjalast aktiivselt õpilasi ja tuhanded noored omandasid haridust teisel pool piiri.

“Ajude äravool” ja põgenemine Läände

Kuigi Soome lähedus pakkus võimalusi, tekitas see Karjala Vabariigile probleeme juba enne sõda, meelitades piirkonnast ära andekaid noori. Sõja puhkedes on see protsess kiirenenud, muutudes sisuliselt paguluseks.

„Ma arvan, et pooled minu klassikaaslastest elavad nüüd Soomes. Me oleme piiriala, seega pole see sugugi imelik,” nentis Olonetsi linnast pärit ja nüüdseks Soome kolinud naine.

Kuigi Soome oli üks esimesi Euroopa riike, mis piiras pärast 2022. aastat venelastele viisade väljastamist, ei laienenud need piirangud õpilasviisadele. See on jätnud paljudele peredele võimaluse saata lapsed välismaale, et:

  1. Anda neile Euroopa haridus.

  2. Kaitsta neid Venemaal langeva “raudse eesriide” mõjude eest.

  3. Vältida noormeeste sattumist sõjaväeteenistusse ja rindele.

Kultuuriline paradoks ja keeleküsimus

The Moscow Times toob esile märgilise tendentsi: karjala keel** areneb praegu Soomes jõudsamalt kui Karjala Vabariigis endas.

  • Venemaal on karjala keelel küll ametliku keele, kuid mitte riigikeele staatus, mis takistab selle kasutamist ametlikus asjaajamises.

  • Probleemiks peetakse asjaolu, et karjala keel ei läinud kunagi üle kirillitsale.

  • Tänaseks moodustavad etnilised karjalased vabariigi elanikkonnast vaid ligikaudu 5%.

Propaganda versus tegelikkus

Pärast Ukraina sõja algust ja Soome liitumist NATO-ga on Venemaa ametlik retoorika muutunud agressiivseks, maalides Soomest pilti kui sõjalisest ohust. Paguluses elav Karjala ajakirjanik Valeri Potašov märgib aga, et kohalik elanikkond seda narratiivi täielikult ei jaga.

Potašovi hinnangul on ühiskonnas selge lõhe:

  • Vanem põlvkond: On vastuvõtlikum propagandale ja võib näha Soomet ajaloolise vaenlasena.

  • Keskealised ja noored: Vaatamata tugevale propagandale ei ole avalikus arvamuses drastilist muutust toimunud ning Soomet ei tajuta vaenlasena.

__________________________________
* Karjala Vabariik (Venemaa Föderatsioon)
Karjala Vabariik on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis asub Loode-Venemaal, mis piirneb läänes Soomega.

Pealinn: Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk).

Loodus: Karjala on tuntud oma tohutute metsade ja järvede poolest (sealhulgas Euroopa kaks suurimat järve: Laadoga ja Äänisjärv).

Rahvastik: Tänapäeval moodustavad suurema osa rahvastikust venelased. Karjalased on jäänud oma ajaloolisel kodumaal vähemusrahvuseks.

** Karjala keel
Karjala keel (karjalan kieli) kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome rühma. See on eesti ja soome keele lähisugulaskeel.

Sarnasus: Karjala keel on soome keelele väga lähedane, kuid see ei ole soome keele murre, vaid iseseisev keel. Ka eestlased võivad paljudest sõnadest aru saada, kuigi grammatika ja hääldus erinevad.

Staatus: Karjala keelel ei ole Karjala Vabariigis riigikeele staatust (ainus riigikeel on vene keel), kuid sellel on ametlikult tunnustatud vähemuskeele staatus.

Murded: Keelel on mitu peamist haru, millest suurimad on:

Päriskarjala (kõige lähedasem soome keelele).

Livviko ehk Aunuse karjala (kõneldakse Laadoga järve ümbruses).

Lüüdi (mõnikord peetakse eraldi keeleks, sarnaneb vepsa keelele).

Kirjakiri: Tänapäeval kasutatakse karjala keele kirjutamiseks ladina tähestikku (sarnaselt eesti ja soome keelega), kuigi ajalooliselt on katsetatud ka kirillitsat.