NordenBladet – EISi sügiskohtumisel Eesti eksportijatega joonistus välja ühine mure: ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja bürokraatia õõnestavad rahvusvahelist konkurentsi. Eesti eksportivad ettevõtted leiavad, et edu eeldab etteaimatavaid reegleid, paindlikkust ning järjepidevat, vähemalt 5–10 aasta pikkust ekspordipoliitikat.

YOOKi juht Katre Kõvask sõnastas tuuma otse: „Üks asi on maksumäär, teine on ebastabiilsus. Kui sa ei tea, mis maks järgmisel aastal tuleb, on väga keeruline investeerida.” Tema sõnul määravad just maksud ja tariifid, kas ettevõte turul üldse püsima jääb — „kui tariif on 30%, oleme automaatselt mängust väljas.”

Tööstusettevõtete närvilist hetke kinnitas BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk: „Adapteerumine on eluliselt oluline… iga ootamatu maks või viivitus teeb kõik väga kalliks.” Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht lisas, et maksud on osa suuremast pildist: „Kaitse pole tasuta — aga meil puudub strateegiline kommunikatsioon, miks ja mille nimel me maksame.”

Kohtumisest jäi kõlama vajadus pikema, ent kohanduva ekspordiplaani järele. „Plaan, mis ei kohandu, on paber, mitte tööriist,” rõhutas Vinartšuk. Kõvask tõi omakorda näiteks, et ametlik fookus ei tohi sulgeda ootamatuid uksi: Türgi turg „tuli täiesti ootamatult”, kuid osutus YOOKile üheks suurimaks edulooks.

Samas peeti piduriks ELi regulatsioonide ületähtsustamist ja kodumaist bürokraatiat. „Kulutame tuhandeid eurosid pakenditele ja märgistustele, mida keegi ei loe,” kirjeldas Kõvask. Aruandluse lihtsust ja läbipaistvust taotleb ka EIS ise. Et konkurentsis püsida, on ettevõtjate hinnangul vältimatud partnerlused, välisinvesteeringud ja oskustööjõu kaasamine.

Mis pärsib konkurentsi

  • Maksud ja tariifid määravad turulepääsu; koduturul tekitab investeerimiskõhklust maksude ettearvamatus.

  • ELi nõuete ületähtsus ja keeruline aruandlus suurendavad kulusid, viies fookuse müügilt ja turuarenduselt bürokraatiale.

  • Tööstus vajab tööjõudu ja välisinvesteeringuid; väikese turu tõttu on partnerlused vältimatud.

Mida on vaja

  • Selge, kohanduv ja pikk plaan sihtturgude jaoks; ametlik fookus ei tohi välistada uusi võimalusi (nt Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia).

  • Strateegiline kommunikatsioon maksude ja kaitsekulude seosest.

  • Lihtsamad toetuste- ja aruandlussüsteemid.

Fookussektorid 2025–2028

Puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia — seal on Eesti tugev alus ja globaalne nõudlus.

EISi roll

EIS lubab kärpida bürokraatiat, toetada turule sisenemist ja partnerlusi ning kasutada 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke, et viia kontaktid reaalseks koostööks.

EISi ekspordijuht Eva-Kristiina Ponomarjov kinnitas, et uus ekspordistrateegia 2025–2028 koondab jõu sinna, kus potentsiaal on kõige suurem: puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia. „Keskendume sellele, kus on reaalsed võimalused — mitte mugavustsoonile,” ütles ta. EIS lubab vähendada bürokraatiat ja aidata turule sisenemisel, kasutades muu hulgas 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke.

Avafoto: Eva-Kristiina Ponomarjov
Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (Eis.ee)