NordenBladet – Soome-ugri kultuuripealinna tiitlile oli üles seatud kaks kandidaati, üks neist Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja ja teine ersa Tavla küla Mordva vabariigist. Konkursi lõppvoor, kus Abja-Paluoja astus võitlustulle ersa külaga Polesnaja Tavla, viidi läbi kolmapäeval, 17. juunil. Mulkide suureks rõõmuks valis žürii tiitli kandjaks Abja-Paluoja.
Soome-ugri kultuuripealinnade programmijuht Oliver Loode ütles, et tal on väga hea meel, et üks kandidaatidest oli Mulgimaa pealinn ja et see ka võitjaks valiti. “Igal aastal ei olegi Eestist kandidaati olnud ja ainult üks kord on seni Eesti küla kultuuripealinnaks valitud. Kultuuripealinna tiitel mõjub positiivselt kogu Mulgimaa arengule ja mainele. See on suurepärane võimalus tutvustada mulgi kultuuri soome-ugri maailmas. Mulke ja Mulgimaad seal veel kuigi hästi ei teata, nüüd on õige aeg varjust välja tulla. Mina usun küll, et mulkidel on palju põnevat pakkuda. Muidugi oli konkurent ka tugev, aga mulgid olid seekord paremini ette valmistunud ja avaldasid muljet ka professionaalse esitlusega,” sõnas Loode.
Soome-ugri kultuuripealinna 2021 valis viieliikmeline sõltumatu žürii koosseisus Aleksei Škljajev (soome-ugri noorteliidu MAFUN esindaja), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria Noored), Rieka Hõrn (Soome-ugri kultuuripealinn 2015 Obinitsa esindaja), Aljona Saveljeva (Soome-ugri kultuuripealinn 2014 Bõgõ esindaja / Udmurtia) ja Niko Partanen (Sukukansojen Ystävät ry / Soome).
Žürii liikme Anna Kuznetsova sõnul olid Abja-Paluoja tugevusteks mitmekülgne programm ning et see oli seotud piirkondliku arengu eesmärkidega.hoiame ikka omadele pöialt,” rääkis Loode. Kumb kandidaat siis kultuuripealinnaks valitakse, selgub juba sel suvel.
2013. aastal algatatud soome-ugri kultuuripealinna valimine on soome-ugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse ühine ettevõtmine, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust uurali rahvastest ja keeltest, tugevdada ühist soome-ugri identiteeti ja hoogustada kohalikku arengut soome-ugri maailmas.
Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iskaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Šorunža (Untšo) küla Mari Vabariigis Venemaal (2019). Tänavu, 2020. aastal on kultuuripealinnaks marikeelne Miškino küla Baškiirias. Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sh kultuuriturismi arendamise kaudu.
Soomeugrilasi arvatakse praegu kokku olevat umbes 25 miljonit.
Avafoto: Mulgimaa.ee