NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mis ühtlustab relvade omandamise ja valduse kontrolli tingimusi Euroopa Liidus.
Valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusega (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) (62 SE) võetakse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis kaasajastab nõudeid tulirelvade ja nende oluliste osade vabale liikumisele Euroopa Liidus. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad relvade ja laskekõlbmatute relvadega Euroopa Liidu territooriumil reisimise nõuded.
Edaspidi ei saa näiteks B-klassi jahirelvaga tulirelvapassi alusel reisida, vaid iga kord tuleb taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Enamik Eestis registreeritud jahirelvad kuuluvad C-klassi, mida tohib jätkuvalt Euroopa Liidus edasi toimetada tulirelvapassi alusel. Kui soovitakse reisida laskekõlbmatu relvaga, on samuti kohustuslik taotleda ametiasutustelt selle kohta nõusolek. Muutub ka laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise kord.
Kõrgendatud nõuded hakkavad seadusega kehtima suure salvemahutusega poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade omamisele ja valdamisele. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine laskespordiga tegelemiseks eeldab regulaarset harjutamist ning laskevõistlustel osalemist. Relva soetamiseks tuleb eelnevalt olla vähemalt 12 kuud laskekspordiklubi liige. Enese- ja vara kaitse eesmärgil on selliste poolautomaatsete tulirelvade soetamine seadusega keelatud.
Muutuvad ka relvade kollektsioneerimise nõuded. Kollektsiooni tohib ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel asutada Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa alusel juhul, kui relva omamine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kollektsioneerimisloa kehtivust lühendatakse kümnelt aastalt viiele ning kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale seatakse piirid.
Seaduse eelnõu menetluse käigus täiendati relvaseadust muuseumi mõistega. Uue termini kasutuselevõtt on vajalik selleks, et eristada muuseumiseaduse alusel relvakollektsioone pidavad asutused relvaseaduse alusel relvi kollektsioneerivatest isikutest. Muuseum võib mõiste kohaselt ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel, kultuuripärandiga seotud või meelelahutuslikel eesmärkidel omandada, säilitada, uurida ja eksponeerida relvi, tulirelva olulisi osi, piiratud käibega padrunisalvesid ja laskemoona. Muuseumi relvakollektsiooni võivad lisaks piiratud tsiviilkäibes olevatele relvadele kuuluda ka sõjarelvad ja laskekõlbmatuks muudetud või demilitariseeritud relvad. Ka relvi omavad eramuuseumid saavad liituda muuseumide andmekoguga. Seaduse täiendusega tahetakse välistada olukord, kus ajaloo säilitamise eesmärgil relvi omav isik ei ole riikliku järelevalve all.
Lisaks täiendati seadust riigikaitses osaleva isiku mõistega, kelleks võib olla tegevväelane kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses. Selleks võib olla ka Kaitseliidu tegevliige ja riigikaitselise esindusorganisatsiooni liige, kui nad on määratud sõjaaja ametikohale. Need isikud kutsutakse kriisi- või sõjaolukorras kõige esimesena kaitseväeteenistusse, mistõttu neil võimaldatakse ka oma isiklike relvadega tõhusamalt tegeleda laskeväljaõppega niinimetatud suuremate salvedega ja vabatahtlikult treenida end sõjalises riigikaitses osalemiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84, vastu oli üks Riigikogu liige.
Allikas: Eesti Riigikogu