NordenBladet – Eile, 17. jaanuaril esitleti rahvusraamatukogu kuppelsaalis raamatukogu toimetiste allseerias “Raamat ja aeg” ilmunud kogumikku “Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused”. Raamatu koostas Piret Lotman. Kogumiku esitlusel kõneles Jüri Kivimäe Philipp Melanchthoni tähtsusest ning Katre Kaju 17. ja 18. sajandi haridustrükistest. Meeleolu lõi klaverimängija Helen Põldmäe.
Seerias “Raamat ja aeg” ilmuva viienda artiklikogumiku keskmes on reformatsioon ja selle mõju. Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeelt, väärtushinnanguid ja maailmapilti, teadvustanud meid kultuurrahvana. Eestikeelseid reformatsioonikäsitlusi ei ole palju, pigem on liiga palju klišeesid ja kivinenud arusaamu.
Madis Maasingu põhjalik uurimus käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides. Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala.
Põhjaliku ülevaate koos loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist. Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile, tema seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe. Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise uurimistöö tulemusi artiklis reformatsioonist kui mitmekeelse kirikuruumi kujundajast Eesti- ja Liivimaal. Meelis Friedenthal analüüsib aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone, Kaarina Rein Andreas Arvidi Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni. Tiiu Reimo artikkel püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära. Ingmar Kurg vaatleb reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.