NordenBladet – Tänapäeval moodustab immateriaalne vara sageli suurima ja tähtsaima osa ettevõtte väärtusest. Ometi jääb see nähtamatu väärtus paljudes Eesti ettevõtetes kaardistamata, kaitsmata ja juhtimata. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate ja samm-sammulise õpetuse, kuidas oma firma immateriaalset vara süstemaatiliselt tuvastada, kaardistada ning selle väärtust hinnata.

Skandinaavias on immateriaalse vara hindamine ja bilansis kajastamine üsna levinud, eriti tehnoloogiaettevõtetes. Rootsis ja Taanis pööratakse suurt tähelepanu tarkvaraarenduse, patentide ja kaubamärkide arvelevõtmisele, kuna need moodustavad suure osa ettevõtete väärtusest. Samas on paljud ettevõtted konservatiivsed ning kajastavad bilansis vaid neid immateriaalseid varasid, mille väärtust saab usaldusväärselt mõõta. Ka Norras ja Soomes on praktika sarnane – arenduskulude ja litsentside kajastamine on tavaline, kuid näiteks brändi või maine hindamine jääb pigem erakorralisteks juhtudeks, nagu ühinemised ja ülevõtmised.

Immateriaalse vara hindamine on vajalik, sest see aitab ettevõttel mõista oma tegelikku väärtust ja konkurentsieeliseid. Hindamine loob aluse õigeks kajastamiseks raamatupidamises ja aruandluses. Samuti on see oluline investeerimis- ja ühinemisotsuste tegemisel, kuna suur osa väärtusest võib peituda mittefüüsilistes varades. Lisaks annab hindamine kindlust nii juhtkonnale kui ka investoritele, et ettevõtte väärtust hinnatakse terviklikult.

Põhjalik juhend: Kuidas kaardistada firma immateriaalset vara
Mis on immateriaalne vara?

Immateriaalne vara on ettevõtte või organisatsiooni vara, millel puudub füüsiline kuju, kuid millel on majanduslik väärtus ja mis võib tuua tulevikus tulu. Raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardite (RTJ 5) kohaselt kajastatakse bilansis vaid teatud tingimustele vastavat immateriaalset põhivara, kuid ettevõtte tegelik immateriaalne väärtus on sageli oluliselt laiem.

Selle vara võib laias laastus jagada kahte kategooriasse:

A. Juriidiliselt kaitstud intellektuaalomand (IO):

Tööstusomand

Patendid ja kasulikud mudelid: Ainuõigus leiutisele, mis pakub uut tehnilist lahendust.
Kaubamärgid: Tähis (nimi, logo, sümbol), mis eristab ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste omadest.
Tööstusdisainilahendused: Toote väliskujunduse (vorm, ornament, värvilahendus) õiguskaitse.
Geograafilised tähised: Tähis, mis viitab kauba pärinemisele teatud geograafilisest piirkonnast, millega on seotud kauba spetsiifiline kvaliteet või maine.

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

Kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed: Romaanid, maalid, laulud, arhitektuur.
Tarkvara ja andmebaasid: Arvutiprogrammide kood ja andmebaaside struktuur.
Esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigused.

B. Muu äriline immateriaalne vara:

Ärisaladused ja oskusteave (know-how): Konfidentsiaalne äriteave, mis annab konkurentsieelise (nt tootmisprotsessid, retseptid, kliendinimekirjad).
Domeeninimed ja sotsiaalmeedia kontod: Digitaalne identiteet ja kohalolu.
Litsentsi- ja frantsiisilepingud: Lepingulised õigused kasutada kellegi teise intellektuaalomandit või ärimudelit.
Bränd ja maine: Ettevõtte ja selle toodetega seotud mainekujundus, mis ei pruugi olla kaubamärgina registreeritud.
Inimkapital ja organisatsioonikultuur: Töötajate kollektiivsed oskused, teadmised ja ettevõttesisene koostöövõime.


Immateriaalse vara kaardistamine: Intellektuaalomandi audit

Süstemaatiline immateriaalse vara kaardistamine, tuntud ka kui intellektuaalomandi (IO) audit, on esimene ja kõige olulisem samm selle väärtuse mõistmisel ja juhtimisel. Protsess koosneb järgmistest etappidest:


Samm 1: Ettevalmistus ja meeskonna moodustamine

  • Kaasake protsessi esindajad erinevatest osakondadest: juhtkond, tootearendus, turundus, müük, personaliosakond ja finantsosakond. See tagab, et kõik potentsiaalsed vara liigid saavad identifitseeritud.
  • Määratlege auditi eesmärk: kas see on ettevõtte väärtuse hindamine, riskide maandamine, müügitehinguks valmistumine või strateegiline planeerimine.


Samm 2: Vara tuvastamine (identifitseerimine)

Viige läbi ajurünnakud ja intervjuud, et vastata järgmistele küsimustele iga äriprotsessi ja toote/teenuse kohta:

  • Mis teeb meie toote/teenuse unikaalseks? (Nt tehnoloogia, disain, bränd)
  • Milliseid tehnilisi lahendusi me oleme välja töötanud? (Potentsiaalsed patendid või kasulikud mudelid)
  • Milliseid nimesid, logosid või sümboleid me kasutame oma toodete turundamisel? (Potentsiaalsed kaubamärgid)
  • Milline on meie toodete visuaalne välimus? (Potentsiaalsed disainilahendused)
  • Millist tarkvara me arendame või kasutame? (Autoriõigus)
  • Milliseid andmebaase (kliendid, tarnijad) me oleme loonud? (Autoriõigus, ärisaladus)
  • Mis on see info, mida me konkurentide eest kiivalt varjame? (Ärisaladused, know-how)
  • Millised on meie olulisemad lepingud (partnerlus-, litsentsi-, tarnelepingud)?
  • Millised on meie peamised domeeninimed ja sotsiaalmeedia kanalid?


Samm 3: Andmete kogumine ja dokumenteerimine

Looge register, kuhu koondate kogu leitud informatsiooni. Iga vara kirje kohta tuleks märkida:

  • Vara nimetus ja kirjeldus.
  • Vara liik (nt patent, kaubamärk, tarkvara, ärisaladus).
  • Loomise kuupäev ja autorid/loojad.
  • Õiguslik staatus: Kas vara on registreeritud? Kus (nt Patendiamet, EUIPO)? Mis on registreerimisnumber ja kehtivusaeg?
  • Seotud lepingud: Kas vara on litsentsitud sisse või välja? On sellega seotud konfidentsiaalsuslepinguid?
  • Äriline tähtsus: Kuidas see vara aitab kaasa müügitulule, kulude kokkuhoiule või konkurentsieelise saavutamisele? (Hinnake skaalal, nt 1-5).
  • Riskid: Mis on peamised ohud sellele varale (nt õiguskaitse puudumine, lepingu lõppemine, töötajate lahkumine)?


Samm 4: Analüüs ja tegevuskava

Analüüsige kogutud andmeid, et tuvastada:

  • Kaitsmata, kuid väärtuslik vara: Tuvastage olulised kaubamärgid, leiutised või disainilahendused, mis tuleks juriidiliselt kaitsta.
  • Riskid: Hinnake, kas ärisaladuste kaitseks on piisavad meetmed (konfidentsiaalsuslepingud, turvameetmed) ja kas registreeringud on kehtivad.
  • Ärakasutamata potentsiaal: Kas on vara, mida saaks litsentsida teistele ettevõtetele lisatulu teenimiseks?
  • Kulude optimeerimine: Kas maksate registreeringute eest, mis ei oma enam ärilist väärtust?

Koostage konkreetne tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja võimaluste realiseerimiseks.


Immateriaalse vara väärtuse hindamine

Immateriaalse vara väärtuse hindamine on keerukas protsess, kuna puudub aktiivne turg nagu kinnisvara või aktsiate puhul. Rahvusvahelises praktikas ja finantsaruandluse standardites (nt IFRS ehk International Financial Reporting Standards) on tunnustatud kolm peamist hindamismeetodite gruppi.

1. Kulupõhine meetod (Cost Approach)
See meetod lähtub põhimõttest, et vara väärtus on võrdne selle loomiseks või asendamiseks tehtud kulutustega.

  • Taastamiskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks identse vara uuesti loomine tänaste hindadega.
  • Asenduskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks sarnast funktsionaalsust pakkuva vara loomine. Seda meetodit on kõige lihtsam rakendada, kuid see ei arvesta vara potentsiaali tulevikus tulu teenida ja sobib seetõttu pigem ettevõttesiseselt arendatud tarkvara või andmebaaside hindamiseks.

2. Turupõhine meetod (Market Approach)
See meetod põhineb sarnaste varadega tehtud tehingute võrdlemisel. Selleks on vaja leida andmeid sarnaste patentide, kaubamärkide või litsentsilepingute müügihindade kohta. Meetodi rakendamine on sageli raskendatud, kuna andmed selliste tehingute kohta on harva avalikud ja iga immateriaalne vara on unikaalne.

3. Tulupõhine meetod (Income Approach)
See on kõige laialdasemalt kasutatav ja teoreetiliselt kõige korrektsem meetod, mis seob vara väärtuse selle võimega tulevikus majanduslikku kasu genereerida.

  • Diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetod: Prognoositakse vara kasutamisest tekkivad tulevased rahavood (nt lisamüük, kulude kokkuhoid) ja diskonteeritakse need tänasesse päeva, kasutades riske arvestavat diskontomäära.
  • “Litsentsitasust vabanemise” meetod (Relief from Royalty Method): Hinnatakse vara väärtust hüpoteetilise litsentsitasu kaudu, mida ettevõte peaks maksma, kui ta seda vara ise ei omaks. Vara väärtus on seega võrdne nende litsentsimaksete nüüdisväärtusega, mida ettevõte tänu omandiõigusele säästab. See meetod sobib hästi kaubamärkide ja patentide hindamiseks.
  • Mitmeperioodiline lisatulu meetod (Multi-Period Excess Earnings Method): Kasutatakse peamiselt kliendisuhete või tehnoloogia hindamiseks, eraldades vara poolt genereeritava rahavoo teiste varade (nii materiaalsete kui ka immateriaalsete) panusest.

Meetodi valik sõltub vara liigist, hindamise eesmärgist ja kättesaadavate andmete kvaliteedist. Sageli kasutatakse usaldusväärse tulemuse saamiseks mitme meetodi kombinatsiooni.

Ettevõtte strateegiline juhtimine

Immateriaalse vara kaardistamine ja hindamine ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess.

Alustades oma ettevõtte immateriaalse vara süstemaatilist kaardistamist, astute olulise sammu varjatud väärtuse avastamise ja selle teadliku juhtimise suunas, tagades seeläbi oma äritegevuse pikaajalise konkurentsivõime ja kasvu. Kahtluste või keerulisemate juriidiliste ning hindamisalaste küsimuste korral saab konsulteerida patendivoliniku või vastava valdkonna finantsnõustajaga.

Regulaarne IO-audit aitab ettevõttel:

  • Mõista oma tegelikku väärtust: Oluline investorite kaasamisel, laenude saamisel ning ühinemis- ja omandamistehingutes (M&A).
  • Teha paremaid strateegilisi otsuseid: Millistesse toodetesse ja tehnoloogiatesse investeerida? Milliseid turge sihtida?
  • Maandada riske: Tagada, et väärtuslik vara on õiguslikult kaitstud ja ärisaladused ei leki.
  • Luua uusi tuluvooge: Tuvastada litsentsimise või müügi võimalusi.

 

Tahate ettevõtet müüa, aga immateriaalne vara bilansis ei kajastu. Mis nüüd saab?

See ei ole katastroof, vaid pigem tavapärane olukord, sest raamatupidamisreeglid (Eestis RTJ 5) on väga ranged ja ei luba paljusid ettevõttesiseselt loodud immateriaalseid varasid bilansis kajastada.

Näiteks:

  • Ettevõttes loodud brändi, kliendibaasi, maine või oskusteabe väärtust ei tohi bilansis varana näidata.
  • Varana saab kajastada peamiselt ostetud litsentse, patente, kaubamärke või teatud tingimustele vastavaid arendusväljaminekuid.

Ettevõtte müügihind ei põhine ainult bilansil. Potentsiaalne ostja või investor ei osta teie raamatupidamislikku bilanssi, vaid ettevõtte reaalset väärtust ja tulevikus raha teenimise potentsiaali. Just siin muutubki teie “nähtamatu” immateriaalne vara kõige olulisemaks osaks. Alustage kohe vara kaardistamisest ja kaaluge kindlasti tehingunõustaja palkamist.