NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel istungil käsitleti suvist majandusprognoosi ja selle mõju tuleva aasta riigieelarve koostamisele.
Rahandusministeeriumi andmetel on tänavune majanduskasvu prognoos 3,3 protsenti ja tuleva aasta kasvuks oodatakse 2,2 protsenti. Järgmisel aastal kujuneb struktuurseks puudujäägiks 0,6 protsenti.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõdes, et tuleval aastal suurenevad nii maksutulud kui ka sotsiaalkulud. Samas märkis Kokk, et arutelud järgmise aasta riigieelarve üle tulevad pingelised, sest suund kokkuhoiukohtade leidmiseks sunnib seda tegema. „Tuleva aasta prognoos näitab majanduskasvu aeglustumist ja oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis kõik mõjutab eelarve koostamist,“ märkis Kokk. Ta lisas, et suund on küll eelarve struktuurse tasakaalu suunas, kuid kujunenud olukorras on see tuleval aastal Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt puudujäägina 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et majanduskeskkond on jätkuvalt tugev, maksulaekumised kasvavad ning maksukoormus on langeva trendiga. „Raha ei tule seina seest, vaid läbi eraettevõtete investeeringute ja tegevuse. Majandusprognoosi kohaselt on positiivne suund ka investeeringute näitajate osas. Riigieelarvet koostades peab meie eesmärk olema hoida stabiilset ja etteaimatavat maksukeskkonda. Järgnevad aastad toovad maksurahu,“ ütles Sester.
Komisjonide ühisistungil andis ülevaate majandusprognoosist ja selle mõjust tuleva aasta riigieelarve koostamisele rahandusminister Martin Helme.
Valitsus annab tuleva aasta riigieelarve eelnõu Riigikogule üle septembrikuu lõpus.
Allikas: Eesti Riigikogu