NordenBladet — Ema rinnapiimas leiduv piimasuhkur Alpha1H aitab värske avastuse kohaselt ravida põievähki. Vähirakud sõna otseses mõttes lagunevad ära ja tulevad uriiniga välja. 20 patsiendiga tehtud uuringus said kõik terveks. Rinnapiimas leiduv kemikaal paneb vähirakud ise end hävitama. See on ohutum protseduur kui keemiaravi, vahendab Daily Mail.
Uuring näitas, et vähirakud hakkasid hävinema juba paar tundi pärast kemikaali süstimist. Uuringu teostanud teadlased leiavad, et see on ohutum kui keemiaravi, mis mürgitab organismi ja paljudele ei sobi.
Uuring viidi läbi Praha Motoli ülikooli haiglas professor Catharina Svanborgi juhtimisel. Varem on Svanborg avastanud rinnapiima hävitava mõju vähirakkudele Rootsis Lundi ülikoolis 1995. aastal.
Põievähk on arenenud riikides üks levinumaid vähiliike. Edasi plaanitakse sama meetodit kasutada aju- ja soolevähi raviks.
Mida sisaldab rinnapiim?
Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed. Rinnapiim on looduslik toitaine, mis on vajalik imiku(te) toitmisel ning kaitsel imetamisperioodil, kui imik(ud) ise ei ole veel võimeline teisi toite sööma või omastama. Vähesel määral eritavad piimanäärmed ternespiima (rinnapiima) juba enne sünnitust.
Rinnapiima bioloogilised ja immunoloogilised funktsioonid ning emotsionaalsed tegurid on seni lõpuni uurimata.
Naiste piimanäärmete piim sarnaneb teiste imetajate imetite piimaga.
Rinnapiima biokeemiline koostis võib indiviiditi erineda, kuid on mõlemas rinnas suhteliselt sama (v.a ühe rinna haigestumise korral).
Rinnapiima energiasisaldus on 60–75 kcal / 100 ml kohta.
Rinnapiima pH on piirides 7,0–7,1.
Naise rinnapiim sisaldab 3–5% lipiide (sh kolesterooli), 0,8–0,9% valke, 6,9–7,2% sahhariide ja 0,2% mineraalaineid.
Naiste rinnapiimas on avastatud ka “bifidus-faktor”.
Rinnapiima väljalüpsmise, külmutamise ja pastöriseerimise käigus muutub ka selle biokeemiline koostis.
Aminohapped
Rinnapiimas on tuvastatud järgmiste aminohapete olemasolu: arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, tsüsteiin, fenüülalaniin, türosiin, treoniin, trüptofaan, valiin.
Mineraalained
Rinnapiim sisaldab naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kloori.
Valgud
Rinnapiimas on peamiselt kolme tüüpi valke: kaseiin, α-laktalbumiin ja β- laktoglobuliin. Lisaks on rinnapiimas rohkelt ensüüme.
Tsütokiinid
Rinnapiimas leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα).
Antikehad
Antikehadena toimivad valgud rinnapiimas on immunoglobuliinid A, M ja G. Lisaks leidub rinnapiimas lüsosüümi, laktoferriini jms.
Vitamiinid
Rinnapiimas on märkimisväärsetes kogustes mitmeid vitamiine: A-, D-, E-, K- ja C-vitamiini, tiamiini, riboflaviini, B6-vitamiini, niatsiini, biotiini, pantoteenhapet, foolhapet ja B12-vitamiini.
1979. aastal ei tuvastatud rinnapiimas K-vitamiini.
Rakutüübid
Rinnapiim sisaldab rohkelt rakke: 2000–4000 rakku/mm3. Levinumad rakutüübid on lümfotsüüdid (peamiselt T-lümfotsüüdid), makrofaagid, granulotsüüdid, neutrofiilid.
Uuemad uuringud on tuvastanud rinnapiimas mitmeid aineid, mille otstarvet ei ole suudetud seni veel täpselt kindlaks teha. Rinnapiimas leidub mitmeid hormoone: kortikosteroide, prolaktiini, thyrotrophin, türoksiini ja koletsüstoiniini, leptiini, oksütotsiini ja insuliini. Mitmeid prostaglandiine.
Avafoto: Pexels