NordenBladet — Soomes hoiatas uuring juba 2016. aastal välismaalastega seotud seksuaalkuritegude eest, seda ka ohvriks sattumisel. Migratsiooni mõju turvalisusele kajastava uuringu tellis valitsus ja selle koostas Politseikõrgkool. Uuringust tuleb välja, et seksuaalkuritegude risk on migrantide puhul kõige suurem, vahendab Kaleva.
Välismaalaste puhul on suur risk olla nii kurjategija kui ohver. Välismaa naistel on võrreldes teistega kahekordne risk saada vägistatud. Migrantidest poistest on iga kolmas seksuaalse vägivalla ohver. Tüdrukutel on see osakaal veidi väiksem.
Migrantidest naistel on võrreldes soomlannadega kahekordne risk sattuda kuriteo ohvriks. Kõige kõrgem on kuritegevuse risk pagulaskeskustes. Neis on risk sattuda vägivalla-, varavastaste- ja seksuaalkuritegude ohvriks, samuti on suur süütamiste oht.
Uuring tehti pärast 2015. aastat, kui Soome tuli rekordiline kogus ehk üle 30 000 migrandi.
Uuringu autorid kritiseerisid toonaseid integratsioonimeetmeid, mis ei andnud pikas perspektiivis mingeid tulemusi. Poliitikutele heideti ette suutmatust teha pikemas perspektiivis vajalikke otsuseid.
Ebaõnnestunud migratsioon koos süveneva kehva majandusliku olukorraga oli peamine põhjus, miks migrandid läksid kuritegelikule teele. Kaasa aitas ka migrantide tööelust kõrvale jäämine.
Kuritegevuse põhjuseks oli ka migrantide koondumine elurajoonidesse, kus elavad kehvalt hakkama saavad inimesed. Lisaks veel kultuurilised põhjused nagu migrantide patriarhaalse ühiskonna taust ja migrantide traumad sõjas ja konfliktides.
Migrantidega seotud riskid mõjutavad uuringu kohaselt nii migrantide endi elu kui laiemalt Soome ühiskonda. Riskide hulka kuuluvad välismaalaste vaesus, tööelust välja jäämine, madal haridustase ja nõrk õppeedukus.
Risk jääda tööelust kürvale on eriti suur just migrantidest naistel. Migrantide laste ja noorte probleemne käitumine on samuti risk. Eriti migrantide pojad teevad rohkem koolist poppi, proovivad rohkem narkootikume ja satuvad kergemini koolikiusamise ohvriteks.
Migratsioon toob uuringu järgi kaasa ka rassistlike vihakuritegude ohu. Uuringus on neile antud kõrgeim ohuhinnang. Migrantidega seotud rassistlik vägivald suurenes hüppeliselt 2015. aastal.
Ohud puudutavad ka nn teise põlvkonna migrante ehk neid, kel üks või mõlemad vanemad on migrandid. Migrante kasutatakse uuringu järgi soomlastest rohkem ära ka organiseeritud kuritegevuses. Migrante värvatakse näiteks narkokuritegude toimepanijateks.