NordenBladet — Soomes Vaasa kandis on olnud mitu juhtumit, kus lapsele on antud D-vitamiini üledoos ja nad on sattunud haiglasse. Lastele on antud liiga palju D-vitamiini internetist tellitud tilkadena. Tegemist on teadaolevalt üksikjuhtumitega, mis on tulenenud lapsevanemate teadmatusest, vahendab Yle.
D-vitamiin on lastele ja noortele vajalik, aga selle üledoos võib põhjustada raskeid terviserikkeid kuni püsivate kahjustusteni. D-vitamiini üledoosi tagajärjel tõuseb vere kaltsiumisisaldus ja sel võivad olla ohtlikud tagajärjed.
Vaasa keskhaiglasse toodud patsientidel olid tõsised vaevused, aga püsivaid kahjustusi tõenäoliselt ei kaasnenud.
D-vitamiini manustamisel tuleb järgida antud soovitusi: see on 2 nädala kuni 23 kuu vanustel lastel 10 mikrogrammi ööpäevas ja 2-17-aastastel 7,5 mikrogrammi ööpäevas.
Need soovitused on antud põhjusega ja neid pole mõtet ületada. Samuti pole mõtet annustega katsetada. Vanemate teadlik D-vitamiini üleannustamine võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Vaasa juhtumite puhul kuritegu ei kahtlustata.
___________________________
Mis on D-vitamiin?
Kuigi nime järgi vitamiin, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) organismis tegelikult väga mitmekülgset toimet omav, kuni 3000-le erinevale organismi protsessile vajalik, hormoon. Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid – kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). D-vitamiini saame me näiteks loomsete produktidega, mille imendumine toimub passiivdifusioonina peensoolest. Imendunud vitamiin D viiakse maksa, kus tekib 25-hüdroksükolekaltsiferool, mis on vitamiin D ringlusvorm veres ja millest saab määrata D-vitamiini taset organismis. Nahas tekib UV kiirguse e. päikese toimel 7-dehüdrokolesteroolist kolekaltsiferool, mis viiakse samuti maksa. Neerudes muundub 25-hüdrokükolekaltsiferool kaltsitriooliks, mis on hormoon.
Millistest allikatest D – vitamiini saab?
D- vitamiin tekib organismis läbi naha päikese e. ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. Eestis (59°N) on päike D-vitamiini allikana kättesaadav ainult suvekuudel, mistõttu on septembrist – maini vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas. Selleks sobib hästi toidulisandina D3-vitamiin, mis on D-vitamiini enam eelistatum ja tugevam vorm. Toiduga saab D-vitamiini piiratult. Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kalaõli, munakollane, või, maks ja pärm. D-vitamiini leiab ka mõnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid nende D-vitamiini osakaal toidus on äärmiselt tagasihoidlik.
Milline on D-vitamiini roll kehas?
D-vitamiinil on tähtis roll osaleda:
• kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioonis tagades tugevad luud ja hambad,
• immuunsüsteemi töös suurendades vastupanuvõimet infektsioonidele (kõik haigused näitavad, et kehas on põletik!!!),
• normaalse ainevahetuse, südametegevuse, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamises,
• lihaste sh südamelihase talitluses.
Põletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos
Peamiselt tekivad põletikud kehas stressist, pingest ja üleväsimusest. Põletike tekkega annab organism teada, et väsinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsüsteem asub põletiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest võitlusse. Kolesterool on tähtsaim keha põletikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui füüsilise pinge olukorras. Kolesteroolist hakkab organism tootma kõiki keha kaitseks vajalikke põletikuvastaseid hormoone sh D3¬vitamiini. D3-vitamiini puudusel tõuseb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3 vitamiini sünteesi põletike elimineerimiseks.
Kellel on vitamiini puuduse risk suurim?
Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest. Ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.
Milliseid haigusi D3 vitamiini vaegus võib põhjustada?
• luude hõrenemist (nt osteoporoos, rahhiit, skeleti deformatsioon),
• hammaste luukoe nõrgenemist (kaaries)
• lihaste (sh ka südamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nõrkus, lihaskrambid, –
jäikus ja -valu),
• erineva autoimmuunse geneesiga haigusi nagu I tüüpi diabeeti ja Sclerosis multiplex’i,
• postmenopausi, (nt varane üleminekuiga),
• toitainete imendumishäireid soolestikus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT