NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis korrastab kalapüügiga seotud aruandlust ja muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadusega (491 SE) tagatakse seaduses ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).
Seadus tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelevalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike ühendusvõimaluste kasutamisega paraneb andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus.
Seadus muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid, mille eesmärk on konkreetse ettevõtja käes olevat aeguvat vaba püügivõimsust kalalaevade registris pikendada.
Teise lugemise käigus tegi komisjon muudatusettepaneku, millega sätestatakse seaduse tasemel piirang sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel. Seda seetõttu, et püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.
Seaduse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli viis saadikut.
Riigikogu võttis vastu avalduse:
Riigikogu võttis vastu 27 Riigikogu liikme algatatud avalduse „Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul“ (516 AE), mis rõhutab vajadust lahendada 25. septembril toimunud referendumi järel kõik erimeelsused Iraagi Vabariigi valitsuse ja Kurdistani autonoomse piirkonna valitsuse vahel läbirääkimiste teel ning vältida relvastatud konflikti eskaleerumist. Riigikogu kutsub kõiki osapooli üles säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja üksteisest lugupidav asjaajamine.
Riigikogu kinnitab avalduses, et austab Iraagi Vabariigi territoriaalset terviklikkust, kuni selle säilitamine ei too kaasa Iraagi kurdi vähemuse inim- ja poliitiliste õiguste vägivaldset allasurumist. Samuti öeldakse avalduses, et Riigikogu mõistab kurdi rahva legitiimseid püüdlusi rahvuslikul enesemääramisel. Piirkonna riike kutsutakse avalduses üles Iraagi Vabariigi siseasjadesse mitte sekkuma.
Avalduse algatasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Andres Herkel, Kalle Palling, Johannes Kert, Artur Talvik, Lauri Luik, Maris Lauri, Ain Lutsepp, Kristen Michal, Ants Laaneots, Madis Milling, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Laine Randjärv, Remo Holsmer, Heidy Purga, Andres Ammas, Krista Aru, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Jaak Madison, Igor Gräzin, Valdo Randpere, Yoko Alender, Meelis Mälberg, Aivar Sõerd ja Jüri Jaanson.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Avalduse poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm saadikut.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:
Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) loob Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulasseisundi saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.
Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos.
Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.
Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (v.a seaduses toodud erandid, näiteks alaealised vanemad ja piiratud teovõimega vanemad).
Surma registreerimine muutub eelnõuga alates järgmise aasta 1. juulist tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, sest surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise.
Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE) sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest.
Tegu on möödunud aasta 1. juulil kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, et võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates eelmise aasta 1. juulist on Eestis sellist abi antud 76 korda.
Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (484 SE) nägi ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendanuks see, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised oleks liidetud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42 Riigikogu liiget ja vastu oli 37 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Allikas: Eesti Riigikogu