NordenBladet — Vabaerakonna saadikud esitasid justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimise, milles soovivad teada, mis põhjusel ei ole Justiitsministeerium ja kogu valitsus ette näinud vajadust korrigeerida valimisseadust selliselt, et tagatud oleks valimisringkondade võrdne esindatus ka haldusreformi järgsel maakondade piiride muutmisel.
„Viimane aeg on algatada Riigikogus seaduseelnõu, mis võimaldaks vähendada haldusreformi järel maakonnapiiride ümbertegemisega kaasnevat ebaühtlust. Tegemist on väga olulise küsimusega, millest sõltub Riigikogu valimistulemuse vastavus põhiseadusele, piirkondlik esindatus parlamendis ning valimissüsteemi usaldusväärsus valijate silmis,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Ammas.
Vabaerakonna hinnangul on tekkimas olukord, kus maakondade suuruse muutus vähendab veelgi mõnede ringkondade esindatust, sest seal on võrreldes teiste ringkondadega liiga vähe mandaate. Näiteks isikumandaadi hind on suurema ja väiksema mandaatide arvuga valimisringkondades protsentuaalselt väga erinev.
Ammas lisab, et valitsus pole suutnud ette näha maakonnapiiride nihkumist ja rände mõju Riigikogu valimisringkondade suurusele. „Meil on väga erineva mandaatide arvuga ringkonnad ja see lõhe süveneb. Seni on olnud kirjutamata ideaal ja kokkulepe, et valimisringkonnad on enam-vähem ühesuurused,“ lisas Ammas.
Kõige suuremad käärid mandaatide arvu osas on Lääne-Viru ja Harju-Rapla ringkondade vahel, vastavalt 5 ja 14 (2015. a Riigikogu valimised). Seoses suure ala eraldamisega Läänemaast jääb oluliselt väiksemaks ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ühine ringkond. Kuuldavasti on aga Harju-Rapla ringkonna mandaatide arv suurenemas 15-ni, seega kaob väiksemates ringkondades veel üks mandaat.
Saadikurühm soovib justiitsministrilt vastust, mis põhjusel ei suutnud Reinsalu juhitud Justiitsministeerium ja kogu valitsus arvestada maakondade piiride võimalike muutustega haldusreformi käigus ja näha ette vajadust valimisseadust korrigeerida. Veel soovitakse justiitsministrilt teada, kas oleks vaja muuta ringkondade arvu (väiksemaid ringkondi liites ja suuremaid jagades), lahutada valimisringkonnad maakondlikest piiridest (maakonnad kui sellised kaotavad oma tähenduse) või näiteks muuta mandaatide jaotamise süsteemi. Ka seda, kuidas on probleemi käsitlenud valitsuskabinet ning kas justiitsminister on teinud konkreetseid ettepanekuid vastava seaduseelnõu algatamiseks Vabariigi Valitsus poolt. Samuti huvitab saadikurühma, kuidas justiitsminister suhtub piirkondliku ebavõrdsuse suurenemisse ja mida ta ette võtab selle piiramiseks?
Vastavalt Riigikogu valimise seadusele moodustuvad Riigikogu valimiste ringkonnad maakondade põhjal.
Allikas: Eesti Riigikogu