NordenBladet — Valitsus saatis Riigikogusse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega ning vähendada osoonikihti kahandavate ja tugevate kasvuhoonegaaside mõju kliimale.

Mis on F-gaasid ja miks neid piiratakse?

Fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid on ained, mille mõju kliimale on kordades laastavam kui süsinikdioksiidil (CO₂).

  • Varjatud oht: Neid gaase leidub seadmetes, kuhu me tavaliselt ei vaata – näiteks külmikutes, kliimaseadmetes ja alajaamade elektrilülitites.

  • Võimas mõju: Näiteks elegaas (SF6) on globaalse soojenemise seisukohast 23 000 korda ohtlikum kui CO₂.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas: “Selle muudatusega teeme konkreetsed sammud, et nende ainete kasutust vähendada, paremini kontrollida ja muuta aruandlus selgemaks.”

Mis eelnõuga muutub?

Muudatused puudutavad nii F-gaaside kui ka nende alternatiivide (nt ammoniaak, CO₂, süsivesinikud) käitlemist. Eesmärk on muuta süsteem tõhusamaks ja ohutumaks.

1. Vähem bürokraatiat Riik soovib vältida tarbetut paberimajandust:

  • Kaotatakse kohustus registreerida seadmeid, mida Eestis ei kasutata.

  • Vabastus: Teatud väiksema riskiga ja hermeetiliselt suletud seadmed vabastatakse registreerimiskohustusest.

  • Aruandluse tähtajad muudetakse ettevõtjatele loogilisemaks.

2. Suurem ohutus ja uued nõuded Kuna F-gaaside asemel võetakse üha enam kasutusele alternatiivseid külmaaineid (nt ammoniaak ja süsivesinikud), peavad ettevõtted ja töötajad olema valmis neid ohutult käitlema.

  • Ettevõtted peavad uuendama oma käitlemislubasid.

  • Töötajad peavad läbima täiendkoolitused.

NB! Muudatustega kohanemiseks on antud pikk üleminekuaeg – töötajate täiendõppe tähtaeg on 2029. aastal.

Mis saab edasi?

Eelnõu liigub nüüd arutamiseks ja hääletamiseks Riigikogusse.

Allikas: Keskkonnaministeerium