NordenBladet – Soomlased, kes on end pikalt pidanud uhkeks lugejarahvaks, seisavad silmitsi murettekitava trendiga: lugemine väheneb ja kihistub, seades kahtluse alla senise rahvusliku enesekuvandi. See areng on saanud laiema kõlapinna sotsioloog Riie Heikkilä raamatu “Miks me lõpetasime lugemise?” (2024) kaudu, mis tõi esile lugemiskultuuri süvenevad probleemid Soomes.

Sotsioloogiline vaade lugemise hääbumisele

Heikkilä uuring läheneb lugemisele kui kultuuriosaluse viisile, toetudes Pierre Bourdieu ja Michèle Lamonti teooriatele.

  • Kultuuriline kapital ja hierarhia (Bourdieu): Lugemine ei ole pelgalt maitseasi, vaid on tihedalt seotud ühiskondliku positsiooniga. Kõrgemad sotsiaalsed kihid väärtustavad ja tarbivad “kõrgkultuuri” (nt kanoonilist ilukirjandust), seades selle eeskujuks. Kultuuriline osalus, sealhulgas lugemine, on jaotunud ühiskonnarühmade vahel ebaühtlaselt, olles seotud hariduse, soo ja sissetulekuga.
  • Sümboolsed piirid (Lamont): Lugemisest loobumine või trotslik suhtumine ei ole alati tingitud ainult juurdepääsubarjääride olemasolust. See võib olla ka sümboolne vastuseis või ilmajäetuse tunnetusest tingitud kibestumine, kus lugemist nähakse “eliidi” tegevusena, mis on neile vastumeelne ja mõttetu.

Lugemine on seega muutunud üheks viisiks, kuidas inimesed ennast ühiskonnas positsioneerivad.

Lugemise vähenemise põhitrendid

Põlvkondlik nihe

Lugemise “kuldpõlvkonnad” jäävad eelmisesse sajandisse. Iga järgnev põlvkond loeb eelnevast vähem, kusjuures see tendents sai alguse 1980. aastatel. Kuigi vanemad rühmad loevad ajaliselt endiselt palju, on lugemine kaotanud noorte jaoks oma sümbolväärtuse, olles vähem äge, põnev või prestiižne ajaveetmise viis.

Sooline lõhe

Lugemine on tugevalt sooliselt kihistunud: haritumad naised on aktiivsemad lugejad ja kultuuri tarbijad. Eriti negatiivselt paistavad Põhjamaade kontekstis silma Soome poisid, kelle lugemise vähäsust seostati juba 19. sajandil (nt Kanteletaris). Uuringud näitavad, et kodudes suunatakse tüdrukuid rohkem lugema ning isade mittesuhtumine lugemisse kandub sageli edasi poegadele.

Digimaailma mõju

Kuigi inimesed loevad laiemas tähenduses (kui arvestada ka “mitte-tõsise” kirjanduse ja digisisu) rohkem kui kunagi varem, pole digivõimalused lugemise mahtu ega lugejate arvu oluliselt suurendanud. Digitaalne kultuuriosalus kipub pigem peegeldama ja suurendama olemasolevat kihistumist, tuues kasu eelkõige neile, kel on juba enam ressursse. Digiformaadid võivad soodustada kiiremat, aga pealiskaudsemat lugemist.

Lugemise ja mitte-lugemise tüübid

Kvalitatiivne lähenemine aitas Heikkiläl eristada kolm lugejate (ja mittelugejate) rühma, tuues eriliselt esile varem tähelepanuta jäänud grupi:

  1. Huvitatud lugejad: Lugemine on väärt, hariv ja meeldiv elustiili osa, väärtus omaette.
  2. Praktilised lugejad: Lugemine toetab ja abistab igapäevaelu, puudub aga oluline sümbolväärtus või elustiili osa hinnatus. Loevad jõudumööda. See on suurim rühm.
  3. Trotslikud lugejad: Lugemine on vastumeelne ja mõttetu tegevus, osa eliidi kultuurist. Kui loetakse, siis harva ja vastumeelselt populaarkirjandust. See rühm peegeldab ühiskonna kasvavat polariseerumist.

Raamatukogude uus roll ja väljakutsed

Raamatukogude külastatavus on Soomes langenud ja nende kasutajaskond on üsna kitsas (enamasti kõrgelt haritud vanemad naised). Raamatukogude roll on muutumas vaiksetest “kultuuritemplitest” pigem meeleolukateks kohtumispaikadeks, pakkudes harimisfunktsiooni asemel laiemat kultuuriosalust ja demokraatiakogemust.

Heikkilä soovitab lugemise ja raamatukogude ligipääsetavuse parandamiseks mitmeid meetmeid:

  • Rõhutada, et raamatukogud on kõigile avatud ja tasuta.
  • Korraldada madala lävendiga üritusi (sh popkultuuri).
  • Korraldada uutele kasutajatele suunatud üritusi, näiteks nn meestetuurid või registreerimise juhendamised.
  • Minimeerida lugemist ümbritsevat elitaarsust ja formaalsust.
  • Rõhutada inimkontakti olulisust raamatukogutöötajatega.

Soome lugemiskultuuri langus ja kihistumine on mitmetahuline nähtus, mis on tingitud sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest, vanuselistest ja soolistest erinevustest, ning avaldub isegi trotsliku suhtumisena lugemisse. Endise lugejarahva müüt on lagunemas.

Avafoto: Riie Heikkilä raamat Miksi lakkasimme lukemasta? — Sosiologinen tulkinta lukemisen muutoksesta