NordenBladet — Vana 1996. aastast pärit loomakaitseseadus ja -määrus asendati aastavahetusel uue loomakaitseseadusega. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi hinnangul on uue loomakaitseseaduse keskseks põhimõtteks loomade võimalus täita oma olulisi käitumisvajadusi. See hõlmab ka jõupingutusi järk-järgult loobuda pidamisviisidest, mis piiravad tugevalt loomade liikumist, vahendab Iltalehti.
Nüüdsest tuleb näiteks laudas peetavatel lüpsilehmadel ja mullikatel lasta mai-oktoobri vahel väljas olla või neid karjatada vähemalt 60 päeva ning oktoobrist maini vähemalt 30 päeva.
Imetajate ja lindude alalistes pidamiskohtades peab vesi olema loomadele kogu aeg kättesaadav, välja arvatud mõned loomaliikidele omased erandid. Näiteks ei pea külmakraadidega professionaalsetes kelgukoerte aedikutes peetavatel koertel sulavett pidevalt käepärast olema, kuid loomi tuleb siiski joota vähemalt kolm korda päevas.
Uus seadus nõuab, et valulike protseduuride puhul tuleb kasutada valuvaigistit. Täpsemad regulatsioonid loomade suhtes rakendatavate meetmete kohta sätestatakse uues valitsuse määruses.
Täiesti keelatud protseduuride hulka kuulub looma saba, kõrvade ja noka lõikamine. Lisaks on keelatud eemaldada loomade küüniseid ja varbaid muudel kui veterinaarmeditsiinilistel põhjustel ning lindude tiibade sulgede lõikamine lendamise raskendamiseks. Põrsaste kirurgiline kastreerimine keelatakse täielikult 2035. aasta algusest.
Uue seadusega kehtestatakse ka uued regulatsioonid, mis puudutavad näiteks koerte ja kasside müügikuulutusi ning alla kuue kuu vanuste kutsikate Soome toomist.
Edaspidi peavad metsloomade hooldusasutused oma tegevusest aru andma piirkondlikule ametiasutusele.
Avafoto: Unsplash