NordenBladet — Riigikogu lõpetas kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja veel üheksa valitsuse algatatud seaduseelnõu esimese lugemise, tööaja lõppemise tõttu arutamata jäänud eelnõude esimeste lugemistega jätkab parlament neljapäevasel istungil.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE), mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine. Eelnõu kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta algust. Praegu saab tagasipöörduja toetust 36 inimest.
Eelnõuga nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praegu on Eestis veidi üle 1400 inimese, kellele makstakse erinevaid hüvitisi eri kontodele. Samuti näeb eelnõu ette, et kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist arvelduskontole, ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionide, posti teel kojukannet. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 33 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE), mis viib ravimiseaduse kooskõlla ELi õigusega, vähendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.
Kui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, siis eelnõu kohaselt võimaldatakse tarbijatel ravimijäätmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas lubatakse eelnõuga apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele, võimaldades patsientidel saada ravimeid kätte neile sobivast apteegist.
Lisaks soovitakse eelnõuga parandada müügiloata ravimite kättesaadavust, kaasajastada müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid ning arendada ravimialast tegevust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme ja Tõnis Mölder, kes esindasid vastavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 21 ja selle vastu oli 60 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 21 ja selle vastu hääletas 52 saadikut.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE), mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.
Tuleva aasta riigieelarves on valitsus prioriteetideks seadnud Eesti sõjalise ja laiapindse riigikaitse, majanduskasvu koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele ülemineku, küberturbe võimekuse tõstmise ning Ukraina toetamise.
Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst. Järgmisel aastal panustab riik riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 52 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (304 SE), mis muudab riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid ning võimaldab suuremat paindlikkust riigi rahanduse planeerimisel.
Muudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.
Eelnõu kaotab ka 2017. aastast rakendatud kumulatiivse tasakaalu konstruktsiooni. ELi asutamislepingust tulenevad defitsiidi- ja võlapiirang jäävad kehtima. Eelnõu kohaselt tuleb valitsussektori eelarve koostada nii, et valitsussektori eelarve täidaks oma keskpika perioodi eesmärki või liiguks selle suunas. Keskpika eesmärgi seadmine toimub edaspidi vastavuses Riigikogus ratifitseeritud ELi fiskaalleppega.
Lisaks ühendatakse eelnõu kohaselt stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt väheneb seega riigi intressikulu umbes kahe miljoni euro võrra aastas.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 14 ja selle vastu hääletas 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE), millega muudetakse maksumenetluse tõhustamiseks dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid.
Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel nende üleslaadimisest e-maksuametisse või nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis või kinnitab e-kirjaga nende kättesaamist. Eelnõuga piiratakse ka füüsiliste isikute õigust saada dokumente paberkandjal – inimene kaotab selle õiguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba kätte saanud.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 14 ja vastu 54 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE), mis kärbib aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.
Eelnõu piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgatõusu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.
Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.
Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 46 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE), mis muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.
Eelnõu kohaselt on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Töötamise varasemal lõppemisel luuakse eelnõuga toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.
Samuti nähakse eelnõuga ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.
Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud lähtetoetuse abil tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole ükski apteeker seni lähtetoetust saanud.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 13, ent selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE), mis annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu.
Muudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt õiguskantsleri ja lapsevanemate tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitise maksmisel. Praegu võtab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt.
Eelnõuga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.
Kuna haigushüvitise arvestuse muutmine nõuab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust, siis jõustuvad muudatused eelnõu kohaselt järgmise aasta 1. juulil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud keegi, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE), millega ajakohastatakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.
Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 26 ja selle vastu hääletas 45 Riigikogu liiget.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli, edasi lükkub 20 punkti
Istungil jäi pooleli valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse veoauto teekasutustasu määrasid, et parandada veoautode energiatõhusust ja vähendada negatiivset keskkonnamõju. Selle eelnõu arutelu jätkub täna kell 10 algaval täiskogu istungil.
Tööaja lõppemise tõttu lükkub Riigikogu kolmapäevase istungi päevakorrast edasi veel nelja valitsuse algatatud eelnõu arutelu. Edasi lükkub maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE), keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE), looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatu-seaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) esimene lugemine.
Lisaks lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE) ning Riigikogu liikmete algatatud 15 tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE, 199 SE ja 253 SE) esimene lugemine.
Riigikogu istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30.