NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse ja kuulas ära vastused seitsmele arupärimisele.
Terviseminister Riina Sikkut vastas Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Jaanus Karilaiu, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski arupärimisele psühholoogide puuduse kohta (nr 54).
Arupärijate sõnul on psühholoogiliste probleemide all kannatavate inimeste arv viimastel aastatel kasvanud, ent tervishoiusüsteem ei suuda nõudlusele piisavalt vastata ja valitseb psühholoogide puudus. Sellest ajendatuna küsisid arupärijad, kuidas on valitsusel kavas tagada psühholoogide piisav arv tulevikus.
Sikkut märkis, et COVID-kriisi ja sõjapõgenikega tegelemise tulemusel on stigma vähenenud ja vaimse tervise muredest räägitakse rohkem. Samuti on tema sõnul paranenud abi otsimise võimalused. „Aga see, et vaimse tervise muresid on rohkem, neist ollakse teadlikumad ja loodetavasti otsitakse ka rohkem abi, see paneb muidugi ka surve sellele, et meil on vaja rohkem spetsialiste, kes nende muredega tegelevad,“ nentis terviseminister.
Minister osutas, et praegu õpib kutseaastal 15 kliinilist psühholoogi ja 14 psühholoog-nõustajat ning 2024. aasta lõpuks peaksime saama veel 14 kutsega kliinilist psühholoogi ja 14 kutsega psühholoog-nõustajat. Ta tõi välja, et tervisesüsteemis töötamise motiveerimiseks suurendati Tervisekassa nõukogu otsusel kliiniliste psühholoogide töötasumäära lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutusel tõsta tasu lisaks keskmiselt 38 protsenti, ning kohalikel omavalitsustel on võimalik 30. novembrini taotleda toetust psühholoogi palgale võtmiseks, et kohalikul tasandil teenuseid osutada.
Sikkut lisas, et eksperdid töötavad välja vaimse tervise astmelist abi andmise süsteemi. Ministri sõnul on töötajate puuduse mure üks võimalik lahendus koolitustellimuse suurendamise kõrval lihtsamate ülesannete delegeerimine näiteks tervisekeskuse kliinilisele assistendile või kooli tugispetsialistile, kes on koolitatud vaimse tervise esmaabi andmises. Sikkut osutas, et on ka tõenduspõhiseid meetmeid, nagu koolides rakendatav kiusamisvastane programm KiVa, mis aitavad tervisemuresid ennetada. Samuti on tema sõnul suurendatud tervisekeskustes töötavate vaimse tervise õdede koolitust ja nõu võib saada ka veebi teel.
Ministri sõnul on seni tegeldud psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide ettevalmistamisega, nüüd ka vaimse tervise õdede ettevalmistamisega, aga seni on olnud vähe ja polnud ka plaani, et oleks rohkem madala lävega sekkumisi. „Nüüd on vaimse tervise roheline raamat ja tegevuskava valminud ja sellest lähtuvalt tegelemegi selliste väheinvasiivsete sekkumiste pakkumisega suuremas mahus, et oleks võimalik leevendada seda spetsialistide puudust, lahendades lihtsamad tervisemured inimesele lähemal, on see töökohas, koolis või kohaliku omavalitsuse tasandil,“ sõnas Sikkut.
Terviseminister vastas ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikute arupärimistele Tallinna Haigla rajamise (nr 53) kohta.
Riigikogu kuulas ära veel kultuuriminister Heidy Purga vastused Riigikogu liikmete arupärimistele Tallinna Linnateatri uue maja ehituse (nr 49), eelmise kultuuriministri Piret Hartmani poolt Tähetorni Spordi- ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euro (nr 51) ning Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste kohta (nr 16).
Riigikogu liikmete arupärimisele võrdse kohtlemise kohta tööelus (nr 74) vastas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning arupärimisele pronkssõduri eemaldamise kohta (nr 45) vastas siseminister Lauri Läänemets.
Riigikogu võttis Kert Kingolt saadikupuutumatuse
Riigikogu andis tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekul nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles riigi peaprokuröri taotlust tutvustades, et kahtlustuse järgi võttis Kert Kingo enda kanda kolmandate isikute advokaadikulud ja andis advokaadile kirjalikud suunised kirjutada arvetele, et tegu on talle seoses Riigikogu liikme tööga osutatud õigusabiga, et need makstaks kinni kuluhüvitistest. Madise lisas, et toimikus seisab, et tegelikult nõustas advokaat kohtumenetluses teisi isikuid ja seesugust Riigikogu liikme tööga seotud õigusabi ei andnud. „Kui Riigikogu juhatus täpsustas Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, oli nendele kirjalikele suunistele – kirjutada arvele valeandmed – lisatud ka palved panna sinna kirja teatud eelnõude numbrid,“ lisas õiguskantsler.
Õiguskantsler märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks lubanud tal riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Tõendite lubatavuse ja süü saab otsustada ainult kohus. Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kert Kingo on nendes kuritegudes süüdi. Õigust mõistab ainult kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ toonitas Madise.
Sõnavõtuga esines ka Riigikogu liige Kert Kingo.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Mart Helme ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 66 ja vastu 13 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Arupärija Urmas Reinsalu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kokkuleppel jäeti istungi alguses töönädala päevakorrast välja arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 89).
Istung lõppes kell 19.34.