NordenBladet – Kas teadsite, et üks ajaloo suurimaid meretragöödiaid toimus Eesti rannikuvetes? 27. augustil 1941 algas Tallinnas punavägede evakueerimine Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva võtsid suuna Leningradi peale. Paraku sõideti otse Saksa ja Soome mereväe seatud lõksu. Järgmisel kahel päeval sõitis miinile, sai torpeedo või lennukipommi tabamuse üle poolesaja laeva ja hukkus hinnanguliselt 15 000 inimest.
Juminda miinilahing oli mitu korda ohvriterohkem kui Pearl Harbour või Dunkirk, kuid ometi teatakse sellest traagilisest sündmusest teenimatult vähe. Lennusadama uus näitus „Põrgu Läänemerel“ avab 80 aasta taguse katastroofi sünget tausta, dramaatilisi sündmusi ning sellesse põrgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid.
Külastaja saab näitusel tutvuda sündmuse ajaloolise taustaga, olla tunnistajaks sündmustele evakuatsiooni eelõhtul ja lahingumöllus ning mõtiskleda tragöödia tänapäevani kestvate järelmõjude üle.
Haaravad audiovisuaalsed lahendused kasutavad ära Lennusadama põnevaid ruumilisi võimalusi.
Näituse keskse telje moodustavad inimeste lood ja palju hukatust toonud meremiinid. Külastajal on võimalus tutvuda ka kahe evakuatsioonist eluga pääsenud laevaga – allveelaev Lembit ja jäälõhkuja Suur Tõll asuvad muuseumi püsiekspositsioonis.
Näitusel on mõeldud ka erivajadustega külastajatele – kasutusel on viipekeelsed tõlked, taktiilne juhttee ja tegevuspunktid ning näitus on kogetav ka ratastoolis liikudes.
***
“Meid lasti igast kandist. Eesti rannas mürisesid suurtükid, Soome rannast põrutasid kaugelaskekahurid, õhust loopisid pomme lennukid … Kõige ohtlikumad aga olid miinid. Alguses lõi lahingukära mind kurdiks. Pärast polnud aega seda tähelegi panna. Laeva masina juhtimine nõudis kogu tähelepanu ja teadmisi.”
Hamlet Tiits, auriku Maia teine mehaanik
***
***
“Korraga käis suur kärgatus ja kütteruum oli söetolmu täis. Nagu nõiaväel pagesime tekile, kus nägime veesammast alla langemas. Tabamuse oli saanud aga suur sõjalaev Jakov Sverdlov. Sama kiirelt kadusime tagasi katlaruumi – veel oli antud aega elada, mõtlesime.”
Kalju Sepp, jäämurdja Suur Tõll katlakütja
***
***
“Siis tulid need õudsad 28. ja 29. august 1941. aastal. Laevad merel, põlemine, plahvatused, inimeste meeleheitlik kisa. Meri täis laipu ja laevade tükke. Küla alguses, Põlluotsas, olid sakslaste suurtükid, üle küla käis tulemöll, tulistati merel olevaid laevu.”
14-aastane Juminda tüdruk Olga Laagen
***
“Me oleks ehk kauemgi vastu pidanud, aga siis läks pilve ja järsku pilvest pikeeris üks üksik lennuk. Seisin laeva telegraafi juures. Nähes pommide vallandamist, tegin täiskäigu edasi ja pöörde paremale. Kuid jäin mõne sekundi hiljaks. Plahvatust ma ei kuulnud, silme ees ujus roosa udu, kõrvus helisesid kellad ja kaotasin teadvuse. Kui silmad avasin, kandsid madrused mind kaardkambrisse. Raske malmist telegraafi alus kaitsesid mu rinda ja pead, kuid mu käed ja jalad olid täiesti räbalateks purustatud.”
Georg Kask, aurulaev Lake Lucerne kapten
Näituse meeskond
KURAATORID: Urmas Dresen, Sander Jürisson, Roman Matkiewicz, Arto Oll, Aivar Jürgenson
REŽII: Jaak Kilmi, Kiur Aarma
KUJUNDUS: Ülo-Tarmo Stöör, Katrin Sipelgas
NÄITUSE GRAAFILINE DISAIN: Daniel Villems
VIDEOMONTAAŽ – DIGIEFEKTID: Lauri Laasik
TEHNILINE LAHENDUS: Annes Leht, Tõnis Veltman
NÄITUSE ÜLESEHITUS: Veiko Mataloja
NÄITUSE PROJEKTIJUHID: Kadi Karine, Katrin Sipelgas, Kaido Pähn
TURUNDUSE PROJEKTIJUHT: Iris Tomson
Näitus on Lennusadamas (Vesilennuki 6, Tallinn) üleval: 28.08.2021–15.01.2023
Lisainfo: Meremuuseum.ee
Fotod: NordenBladet