NordenBladet – Ukraina sõja, energiakriisi ja tõusvate intresside taustal on Tallinna-Helsingi tunneli rajamise plaanid jäänud olulisemate teemade varju, pole pikaajaline plaan ega tunneli strateegiline tähendus muutunud, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
“Praegu on seis nii Eesti kui ka Soome pool see, et jah, strateegilist vajadust kahe linna ühendamiseks nähakse. Ja kui Rail Baltic valmis saab, kui kaubateed ümber kujunevad – praegu on meil ida-lääne suunalist palju vähemaks jäänud ja rohkem vedu põhja-lõuna suunas – siis see tunnel oleks Rail Balticu pikendus ja võimaldaks väga pikalt põhjast lõunasse kaupa vedada,” lausus minister.
“Sõja ja energiakriisi ajal arusaadavalt on prioriteetsed olnud kaitseinvesteeringud, energiataristu investeeringud. Ma ei usu, et see on (tunneli ehitamise) pikaajalist plaani või strateegilist tähendust muutnud. Samas lühiajaliselt kuluotsuseid selles osas tehtud ei ole,” ütles Sikkut, kes kohtus esmaspäeval Soome ärimehe Peter Vesterbackaga, kes on lubanud tunneli mõne aastaga valmis ehitada, kui vajalikud load saadakse.
Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus oleks ca 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit.
Foto: Joonistus Helsingi ja Tallinna vahelise tunnelist (Sweco)