NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.
Komisjoni aseesimees Liina Kersna osutas, et eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on anda kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused omandada kvaliteetne eestikeelne haridus.
„Teame, et suurusjärgus pooled venekeelsete koolide õpilastest ei omanda põhikooli lõpuks riigikeelt. Ebapiisav riigikeeleoskus piirab nende edasiõppimise võimalusi. On oluline, et kõik Eestis elavad noored saaksid võrdse võimaluse end ühiskonnas teostada, nii haridustee jätkamisel kui ka tööturul,“ lausus Kersna. Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024. aastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid ning 12. klassis peab üleminek olema tagatud 2032. aastaks. Ta lisas, et koolidele tuleb pakkuda nõustamist, järelevalvet ja tuge.
Komisjoni liige Helle-Moonika Helme toonitas, et eelnõu eesmärk on õige, kuid eesti õppekeelele üleminek eeldab palju tööd ja takistuste ületamist. „Väljakutse on väga suur, kuna me ei tea, kuidas hakkab eestikeelsele õppele üleminek tööle massimmigratsiooni tingimustes, kus juba praegu oleme. Suundumus on pigem halvemuse poole, kuna slaavikeelne elanikkond suureneb päevadega. Eestikeelne kool ja eestikeelne õpe on elementaarsed ja normaalses keskkonnas toimuks see üleminek suhteliselt tõrgeteta, kui kõik poliitilised jõud selleks pingutaksid. Kuna praegu on olukord silmnähtavalt käest ära, siis on küsimus, kuidas valitsus garanteerib, et eelnõu ei jää dekoratiivseks ja hakkab päriselt tööle.“
Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav valitsuse luba, kes võib anda üheks aastaks erandi. Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks.
Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Asutusele määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 9600 eurot.
Istungil osales ja tutvustas eelnõu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.
Avafoto: NordenBladet