NordenBladet – Norra küberkaitse aruande kohaselt võib maavärin kaasa tuua asbesti eraldumise Jan Mayeni* saare peahoonest ja halvimal juhul võib see viia hoone kokkuvarisemiseni, kirjutab Forsvarets Forum.
Jan Mayeni peahoone valmis 1960. aastal ja selle eeldatav eluiga oli 10 aastat. Täna on hoone kandekonstruktsioonides tõsised kahjustused. Raportis märgitakse ka, et saart tabavad maavärinad iga päev.
Kuigi saare maavärinad on tavaliselt nõrgad, pole teada, kui tugevale maavärinale hoone vastu peab. Kardetakse, et isegi väike maavärin võib viia asbesti eraldumiseni.
Küberkaitsebaasi ja häireteenistuste (CBA) ülema kohusetäitja ütleb foorumis, et küberkaitse on pikka aega püüdnud Jan Mayeni saarele rajada uusi hooneid.
____________________________________
* Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres. Saarel puudub püsielanikkond. Selle pikkus on 55 km (edela-kirde suunal) ja pindala 373 km².
Saar on osaliselt liustikega kaetud (114,2 km² suurune ala) Beerenbergi vulkaani ümbruses. Sellel on kaks osa: suurem kirdeosa Nord-Jan (Põhja-Jan) ja väiksem Sør-Jan (Lõuna-Jan), mida ühendab 2,5 km lai maakitsus. Saar asub 600 km Islandist kirdes, 500 km ida pool paiknevast Gröönimaast ja 1000 km läänes Nordkapist Norras.
Saar on mägine, ja kõrgeim tipp on põhjas Beerenbergi vulkaan. Maakitsus on saare kahe suurima järve, Sørlaguna (Lõuna-laguun) ja Nordlaguna (Põhja-laguun) asukoht. Kolmas järv kannab nime Ullerenglaguna (Ullerengi laguun).
Ehkki neid administreeritakse eraldi, on ISO 3166-1 standardis Jan Mayen ja Svalbard ühiselt tähistatud kui Svalbard ja Jan Mayen kahetähelise riigikoodiga “SJ”.
Jan Mayeni saar on Norra Kuningriigi lahutamatu osa. Alates 1995. aastast on Jan Mayeni eest hoolitsenud Põhja-Norra Nordlandi maakonna vanem (fylkesmann). Osaline vastutus Jan Mayeni üle on aga määratud Norra kaitseväe logistikaorganisatsiooni Norra kaitseväe jaamaülemale.
Ainsad saare elanikud on Norra kaitseväe ja Norra meteoroloogia instituudi töötajad. Saarel veedab talve kaheksateist inimest, kuid suvel võib elanike arv umbes kahekordistuda, kui tehakse suuri hooldustöid. Töötajad töötavad kas kuus kuud või ühe aasta saarel ning neid vahetatakse kaks korda aastas aprillis ja oktoobris. Tugimeeskonnad, sealhulgas mehaanikud, kokad ja õde, kuuluvad sõjaväelaste hulka. Sõjaväelased opereerisid Loran-C baasis kuni selle sulgemiseni 2015. aasta lõpus. Nii LORAN-saatja kui ka meteoroloogiajaam asuvad mõne kilomeetri kaugusel Olonkinbyeni asulast (Olonkini linn), kus kogu personal elab.
Jan Mayeni saarel on Trongskareti leiukohas üks kaevandatav loodusvara – kruus. Peale selle piirdub majandustegevus saarel asuvate Norra raadioside ja meteoroloogiajaamade töötajatele teenuste pakkumisega. Jan Mayenil on üks sillutamata lennuväli – Jan Mayensfield, mille lennurada on umbes 1585 m pikk. 124,1 km pikkusel rannikul ei ole ühtegi sadamat ega kaid, vaid ainult ankrukohad.
Saare ümber on rohked kalavarud ja saare valdamine annab suure eksklusiivse majandusvööndi selle ümber. Norra ja Taani vaheline vaidlus Jan Mayeni ja Gröönimaa vahelise kalapüügikeelu tsooni üle lahendati 1988. aastal, andes Taanile suurema suveräänsuspiirkonna. Geoloogid kahtlustavad, et Jan Mayeni ümber ookeanipõhjas asuvad märkimisväärsed nafta- ja maagaasivarud.
Jan Mayenil on Gröönimaa ja Svalbardiga sarnane hüperokeaaniline polaarkliima, mille Köppeni kliimaklassifikatsioon on ET. Golfi hoovuse tugevad mõjud muudavad hooajalised temperatuuride kõikumised saare laiuskraadidel äärmiselt väikeseks, ulatudes umbes 6 °C juurde augustis kuni −6 °C juurde veebruaris, kuid muudab saare ka pilviseks vähese päikesepaistega alaks isegi pideva polaarpäeva ajal. Sügav lumikate hoiab ära igikeltsa tekkimise, hoolimata aasta keskmisest temperatuurist, mis on pisut alla nulli.
Fotod: Google Maps