NordenBladet – Aina enam on neid, kes väidavad, et vaktsiinid pigem rikuvad tervist. Päris nii see pole. Arstide sõnud võiks täiskasvanud inimesel tehtud olla kõik immuniseerimiskava ehk n-ö lapseea vaktsiinid. Kui need veel tegemata, on soovitav alustada just nendest.
Iga kümne aasta järel tuleks uuendada difteeria-teetanuse vaktsiini. Vanemaealised võiksid olla vaktsineeritud pneumokoki vastu, mis on sagedane kopsupõletiku, aga ka raskemate infektsioonide tekitaja. Ka gripivaktsiin ning COVID-19 vastu vaktsineerimist peetakse vähemalt riskigruppides väga oluliseks.
Lapsena vaid ühe doosi leetrite vaktsiin saanud inimestele soovitatakse teist süsti lisaks ning neil, kes sündinud aastatel 1980–1992 tuleks samuti uuesti vaktsineerida. Need, kel suvekodu või palju liikumist looduses on mõistlik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu ja teha kordusdoos iga 3–5 aasta järel. See haigus võib raskemini kulgeda just vanuse kasvades.
Kui tuulerõuged on põdemata, tulkes ka nende vastu vaktsineerida. Vanemale põlvkonnale soovitatakse kaitsesüsti ka vöötohatise vastu, mille põdemisel võib jääda pikaks ajaks tugev valusündroom, mis halvendab oluliselt elukvaliteeti.
Tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiine ning vaktsineerimisvajadus sõltub paljuski sihtkohast, reisiajast ja -stiilist. Üldjuhul võiks aktiivne reisija kaitstud olla kollatõve ehk A-hepatiidi vastu (kokku kaks doosi). Mõnikord tasub lisaks teha kõhutüüfuse vaktsiin – selle kaitse kestab kolm aastat. Mõnes riigis nõutakse kaitsepookimist kollapalaviku vastu. See annab eluaegse kaitse. Reisijad ei tohiks vaktsiinide kõrval unustada ka malaaria profülaktikat, sest seegi võib olla surmav haigus.
Alati tasub nõu küsida oma perearstilt või vajadusel ka infektsioonhaiguste arstilt.
Avafoto: Pexels