NordenBladet – Riigikohus tegi olulise otsuse, millega kinnitas, et valimisõiguse sidumine kodakondsusega on põhiseadusega kooskõlas. Kohus lükkas tagasi Kohtla-Järve linnavolikogu kaebuse, leides, et Riigikogu tegevus põhiseaduse muutmisel oli korrektne ega rikkunud omavalitsuste õigusi.
Selle aasta märtsis otsustas Riigikogu ülekaaluka häälteenamusega (93 poolt, 7 vastu) muuta põhiseadust. Muudatuse tulemusena kaotasid kohalikel valimistel hääleõiguse kolmandate riikide kodanikud ja tulevikus kaotavad selle ka kodakondsuseta isikud. See samm tekitas küsimusi Kohtla-Järvel, kus muudatus puudutab suurt osa elanikkonnast.
Selge seos riigi ja valija vahel
Kohtla-Järve volikogu leidis, et pikaajalistelt elanikelt hääleõiguse võtmine kahjustab kogukonna sidet ja usaldust riigi vastu. Samuti viidati rahvusvahelisele tavale mitte muuta valimisreegleid vahetult enne valimisi.
Riigikohus aga selgitas, et tegemist polnud tavalise seaduse, vaid põhiseaduse enda muutmisega. Põhiseaduse muutmise range kord ja vajadus laiapõhjalise poliitilise toetuse järele tagavad, et otsus on kaalutletud ega teeni ühegi kitsa huvigrupi eesmärke. See on põhimõtteline otsus, mis defineerib, kes saavad riigi tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.
Kodakondsus kui alus poliitilistele õigustele
Otsuse tuum on selge: valimisõigus on eelkõige poliitiline õigus, mis tuleneb kodakondsusest. Riigikohus rõhutas, et Eestil pole rahvusvahelist kohustust anda hääleõigust neile, kes pole riigi kodanikud.
Seega ei ole tegemist kellegi karistamise või kõrvalejätmisega, vaid pigem põhimõttelise selguse loomisega. Valimistel osalemine on viis, kuidas kodanikud teostavad oma võimu ja vastutust riigi ees. Seadusemuudatus tugevdab kodakondsuse väärtust ja seostab selle otseselt õigusega osaleda Eesti poliitilises elus. Inimestele, kes seni pole oma kodakondsust määratlenud, annab see selge signaali: täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks olemine ja riigi tuleviku suunamine käib käsikäes kodakondsuse omamisega.
Avafoto: Tallinn, Eesti (Unsplash)