NordenBladet – Euroopa Komisjon otsib lahendusi laialt levinud eluasemekriisile, kus kerkivad kinnisvarahinnad ja üürikulud teevad kodu leidmise üha keerulisemaks, eriti noortele ja peredele. Eesti toetab seda algatust ning on koostanud oma plaani, mis seab esikohale olemasolevate hoonete renoveerimise ja selleks Euroopa Liidu lisaraha kaasamise.
Probleem: kallis elu suurlinnas, tühi ja vana elu maal
Eestis on probleem kahetine. Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kasvavad eluasemekulud sissetulekutest oluliselt kiiremini. Samal ajal napib maapiirkondades ja väikelinnades kvaliteetset elamispinda, kuigi kinnisvara on seal odavam. See süvendab ebavõrdsust ja takistab inimeste liikumist töökohtade järele.
Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Eesti eesmärk tuua Euroopast, peamiselt Euroopa Investeerimispanga kaudu, soodsat raha, et elavdada nii üüri- kui ka omanditurge just väljaspool suurlinnu.
Eesti viis peamist ettepanekut Euroopale
Kliimaministeeriumis valminud Eesti seisukohtade eelnõu toob välja viis põhilist ideed:
- Renoveerimine esikohale: Kuna 70% Eesti elanikest elab vanemates kortermajades, on kõige mõistlikum lahendus olemasolevate hoonete kvaliteetne ja terviklik renoveerimine. Selleks on vaja EL-i rahalisi otsetoetusi, eriti piirkondadesse, kus turg ise toime ei tule.
- Üürituru arendamine: Riik peaks toetama erasektorit, näiteks soodsate pikaajaliste laenudega, et nad rajaksid üürimaju ka maapiirkondadesse.
- Paindlikumad riigiabi reeglid: Reegleid tuleks muuta, et riik saaks näiteks käendada eluasemelaene suuremas ulatuses (üle 80%), eriti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. Samuti peaks saama toetada selliste hoonete renoveerimist, kus on ka äripindu.
- Investeeringud maapiirkondadesse: Euroopa Liidu investeeringud tuleks suunata maapiirkondade tõmbekeskustesse, et toetada sealset arengut ja muuta kvaliteetne eluase kättesaadavaks ka väljaspool suurlinnu.
- Taskukohase kodu defineerimine: Vaja on selget definitsiooni, mis on “taskukohane eluase” (kulud alla 40% pere sissetulekust), eristades seda sotsiaaleluruumidest.
Teised ministeeriumid lisasid oma mured
Eelnõule andsid tagasisidet ka teised ministeeriumid:
- Majandusministeerium hoiatas liigse bürokraatia eest ja leidis, et näiteks lühiajalise üüri reeglid peaksid jääma iga riigi enda otsustada.
- Haridusministeerium juhtis tähelepanu ehitussektori tööjõupuudusele ja tegi ettepaneku muuta valdkonna kutseharidus atraktiivsemaks.
- Rahandusministeerium ei toetanud ideed kehtestada lisamakse või maksusoodustusi kasutamata hoonetele, viidates juba kehtivale maamaksule.
Euroopa Komisjon plaanib oma lõpliku kava taskukohaste eluasemete kohta avaldada järgmise aasta alguses.
Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)