NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil (15. august) käsitleti koos Keskkonnaameti esindajaga ulatuslikku reostust Põltsamaa vallas Umbusi jõel.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et komisjonis toimunud arutelu käigus analüüsisime, kuidas sai selline olukord Umbusi jõel tekkida ja missugused sammud on astutud reostuse likvideerimiseks. „Ulatuslik keskkonnakahju ning selle põhjustanud olukord on äärmiselt kahetsusväärne. Kujunenud olukord andis tugeva signaali, mis nõuab otsustavat tegutsemist, et edaspidi selliseid olukordi vältida,“ ütles Metsoja.

Metsoja rõhutas, et kujunenud olukorras on vaja tähelepanelikult jälgida edaspidi ümbruskonnas nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Keskkonnaameti kinnituste kohaselt ei ohusta reostus kohalike elanike kaevu- ja kraanivett.  Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu. Jõevee seisundit jälgib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga pidevalt.

Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kaladele enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.

Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.

Keskkonnaameti teabe kohaselt on praeguse seisuga reostus jões juba taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.

Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, mõistagi on oluliselt kahjustatud jõe kalastikku.

Keskkonnaamet selgitas, et tekkinud keskkonnakahju täpsustatakse väärteomenetluse käigus, mis on reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud. Jätkatakse reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võetakse kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks.

Keskkonnameti sõnul vaadatakse põhjalikult üle reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteem, et selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai. Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.

Metsoja sõnul on vaja põhjalikult analüüsida tekkinud olukorda ja teha järeldused, kas probleem on õigusruumis, järelevalve tõhustamises või koguni milleski muus, näiteks on seotud ettevõtte lohakusega. Teema jääb päevakorda.

Keskkonnakomisjoni istungil andis selgitusi Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.