NordenBladet — Inimese järjest aktiivsem ja domineerivam tegutsemine on jätnud pöördumatu jälje meie planeedile Maa. Mõju on olnud nii tugev, et teadlaste arvates oleme jõudnud uude ajastusse – antropotseeni, mille üks tähelepanuväärseimaid tunnuseid on liikide massiline väljasuremine. Teadlaste hinnangul tuleb seda protsessi selgelt pidurdada, sest me veel ei tea, millist rolli mängivad täna veel avastamata liigid ja kooslused Maa ökoloogilises pusles.

Inimmõjust puutumatu looduse osakaal maailmas on kaduvväike, jäädes mõne protsendi piiridesse. Samas on inimkonna heaolu ja kestmajäämist silmas pidades just looduslik mitmekesisus, selle teadvustamine ja säilitamine muutunud kriitiliselt tähtsaks. Selleks, et elu Maal saaks edukalt ja jätkusuutlikult toimida, on vaja tohutut, omavahel suhestuvate organismide mitmekesisust.

Hoolimata elurikkuse väga tugevast mõjutamisest on inimesel sellest tegelikult veel üsna pealiskaudsed teadmised. On üldteada, et tegelik bioloogiline mitmekesisus on mitmeid kordi suurem sellest, mida me praegu tunneme. Ka kõige konservatiivsemate hinnangute järgi on 60 – 90 protsenti elurikkusest siiani veel tundmatu ja kirjeldamata.

On kurioosne, et ilmselt hävivad paljud liigid (ja seega ka erinevad ökoloogilised suhted) enne nende avastamist – teadlaste hinnangul on liikide väljasuremine ja uute liikide avastamine sarnase suurusjärguga. Elurikkust on keeruline kaitsta ja säilitada mingil piiratud maa-alal: näiteks aktiivne tugevatoimeliste taimekaitsemürkide kasutamine Aafrikas mõjutab otseselt seal talvituvate, aga Eestis pesitsevate lindude tervist ja arvukust.

„Loodusliku mitmekesisuse säilitamise võtmes on oluline unustada poliitilised ja majanduslikud piirid ning tegutseda vastutustundliku ja mõtleva liigina,“ märkis Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.

Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juht professor Tiiu Kull märkis omakorda, et Eesti Maaülikool esindab organisatsioonina jätkusuutlikku ja rohelist mõtteviisi ning panustab nii elurikkuse õpetamisse kui uurimisse. “Meie põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna õppekavade üliõpilased omandavad põhjalikke teadmisi erinevate organismirühmade mitmekesisusest ja ökoloogilistest suhetest. Me haldame ühtesid Eesti ja Baltikumi suurimaid loodusteaduslikke kollektsioone, kus säilitatakse tublisti üle ühe miljoni taime, seene ja putukaeksemplari, sealhulgas üle 600 holotüübi (liikide esmaseksemplari, nn etaloni). Meie teadlased kirjeldavad aastas kümneid teadusele uusi liike üle kogu maailma, panustades elurikkuse uuringutesse globaalselt. Samuti osalevad Eesti Maaülikooli üliõpilased ja töötajad rohelise, elurikkust säilitava ning teaduspõhise mõtteviisi propageerimisel ühiskonnas. Kõike seda silmas pidades on ühinemine koalitsiooniga meie jaoks enesestmõistetavaks sammuks,“ lausus professor Tiiu Kull.

Koalitsiooni „#UnitedforBiodiversity“ kutsus ellu märtsis 2020 Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevicius ning sellega on tänaseks ühinenud üle 200 organisatsiooni 47 riigist. Eestist on ühinenud lisaks meile ka TÜ Loodusmuuseum. Koalitsioon kutsub ülesse kõiki maailma botaanikaaedu, loomaaedu, akvaariumeid, teaduskeskusi ja loodusmuuseume ühendama oma hääled Looduse kaitseks.

Vt lisaks: https://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/coalition/index_en.htm
Lisainfo: professor Tiiu Kull tiiu.kull@emu.ee