NordenBladet – Paljud sõidukiomanikud on kaitseressursside ameti käest saanud koormisteate, milles seisab, et nende sõiduk on vajalik kaitseväele mõne ülesande täitmiseks sõjaolukorras. Sõidukid valis amet välja liiklusregistrist vastavalt kaitseväe vajadustele, samas on sõiduki omanikul õigus määrus vaidlustada.

Kokku peab kaitseressursside amet (KRA) valitsuse korraldusega sundkoormama umbes 3000 sõidukit. Nende hulgas on nii veoautosid, haagiseid, traktoreid, maastureid, ATV-sid kui mootorrattaid.

Suuri kohustusi sõiduki reservnimekirja arvamisega omanikule ei kaasne. Kui tuleb teade, et sõiduk on sundkoormatud, siis on omanikul rahuajal kohustus KRA-le teatada oma kontaktandmete ja vara asukoha muutumisest, müügist või omaniku vahetusest, ütles ERR-ile KRA mobilisatsiooniressursside osakonna juhataja Alo Aulik. Samuti tuleb teada anda, kui sundkoormatud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks.

Sundkoormise määramise otsust võib 30 päeva jooksul vaidlustada, kui pöörduda sundkoormise määranud asutuse poole.

____________________________________________

Riigikaitselised sundkoormised

Riigikaitseliste sundkoormistega määratakse, millist tsiviilvara võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada. Andes endale või oma ettevõttele kuuluva vara kaitseväe käsutusse, aitate kaasa meie riigi julgeoleku tagamisele.

Mis on sundkoormised?

Sundkoormised määratakse rahuajal riigikaitseliste sundkoostmiste koondkava alusel, kuid need kuuluvad täitmisele üksnes kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või demobilisatsiooni ajal ja siis, kui kõik teised vahendid on ammendunud. Seega tagatakse vajaminev esmalt ettevõtetega sõlmitud lepingutega ja jagatakse ümber riigivara ning alles seejärel hakatakse kasutama sundkoormisi.

Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks ja sundvalduseks ning veokohustuseks.

Sundvõõrandamise puhul võetakse omanikult vara riigi omandisse riigikaitselisteks vajadusteks. Selle vara hulka kuuluvad näiteks kütte- ja määrdeained, toiduained, ravimid ja ravivahendid jm ära tarvitatav vallasvara.

Sundkasutus on vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks. Sundkasutusele võib võtta maatükke, (õhu)sõidukeid, ujuvvahendeid, ettevõtteid (nt haiglaid), masinaid ja seadmeid, ehitisi ja rajatisi, elektri-, side-, gaasi- ja muid liine, relvi-, optika- ja mõõte- ning arstiriistu jms vallasvara.

Veokohustus on sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omaniku või valdaja kohustus teostada riigikaitselisteks vajadusteks vedusid koos juhi või meeskonnaga. Veoks võib juhti või meeskonda kohustada kuni 24 tunniks ning seda aega võib vajadusel ühekordselt 24 tundi pikendada. Veokohustuse täitmise ajal peab tööandja säilitama kohustust täitva töötaja keskmise töötasu, kuid tööandjale hüvitab selle tasu veokohustuse otsustanud asutus.

Kes ja kuidas sundkoormisi määravad?

Sundkoormise määramise pädevus sõltub sundkoormise liigist ning sellest, kas tegemist on rahu ajaga või mitte.

* Rahu ajal otsustavad sundvõõrandamist ja sundkasutusele võtmist Kaitseressursside Amet ja ministeeriumid.
* Sõjaajal otsustavad sundvõõrandamist kaitseväe juhataja ja kaitseväe struktuuriüksuste ülemad.
* Sundkasutust võivad kaitseväe juhataja või kaitseväe struktuuriüksuse ülemad otsustada nii sõjaajal kui ka kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal.
* Veokohustust võivad kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal otsustada ministeeriumid, Kaitseressursside Amet ja kaitsevägi.

Riigikaitselisi sundkoormisi määratakse Vabariigi Valitsuse korraldusega riigikaitseliste sundkoormiste koondkavas kehtestatud vara või teenuste nimekirja alusel ja kogustes nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest vara omanikele ja valdajatele.

Rahu ajal määratakse sundkoormised haldusmenetluse seadust järgides. See tähendab, et vara omanikku või valdajat teavitatakse haldusmenetluse alustamisest ning kui sundkoormis otsustatakse määrata, siis lõpeb menetlus haldusotsusega. Mõlemas dokumendis on märgitud, kelle mis vara koormamisele kuulub. Menetluse käigus selgitatakse välja, kas vara tõepoolest vastab kaitseväe vajadustele ning 15 päeva jooksul on vara omanikul/valdajal õigus esitada oma arvamusi ja/või vastuväiteid. Menetlusprotsessi käigus tuleb olla valmis vara hindamiseks. See tähendab, et koormise määramiseks või täitmiseks võidakse hinnata vara seisukorda. Vara hindab ametiisik või komisjon ning vajadusel kaasatakse eksperte.

Sundkoormise määramise otsust võib 30 päeva jooksul vaidlustada, kui pöörduda sundkoormise määranud asutuse poole.

Kui tegemist ei ole rahu ajaga, siis kehtivad sundkoormise määramise või sundkoormise täitmise otsuse kätte toimetamisel erandid – selle võib kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.

Millised on sundkoormatud vara omaniku/valdaja õigused ja kohustused?

Vara omanikul/valdajal on õigus:

* saada oma vara tagasi
* keelduda vara vastuvõtmisest, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks
* nõuda varale tekitatud kahju korral varalise kahju hüvitamist juhul, kui see ei tekkinud sõjategevuse tõttu
* saada hüvist või pensioni, kui sundkoormise täitmine põhjustas talle osalise või puuduva töövõime. Kui sundkoormise täitmine tõi kaasa omaniku/valdaja surma, siis makstakse hüvist või pensioni tema lähedastele

Koormise määranud asutust tuleb teavitada:
• oma kontaktandmete ning vara asukoha muutumisest
• kui sundkoormatud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks
• sundkoormatud vara omaniku muutumisest või lõppemisest
• kui vara ei kuulu sundkoormamisele (vt alapunkti “Millist vara ei saa sundvõõrandada?”)
• sündmustest, mis muul viisil takistavad või teevad võimatuks vara kasutamise

Kui sundkoormise määramisel on kehtestatud kõrvaltingimusi vara hooldamise ja säilitamise, vara kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise kvalifikatsiooninõuete säilitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise jms ning sundkoormise täitmise kohta, siis tuleb neid järgida.

Sundkoormiste täitmisest

Vara sundkoormamise otsuses kirjas, kuhu olete kohustatud selle viima. Peate arvestama, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel kuuluvad rahu ajal määratud sundkoormised täitmisele täiendava korralduseta, kuid kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, siis otsustatakse nende täitmine haldusakti või üldkorraldusega. Kindlasti tasub kriisiolukorras jälgida uudisteportaale, üleriiklikke tele- ja raadiokanaleid ning Ametlikke Teadaandeid.

Masinate ja seadmete puhul fikseeritakse kogumispunktis selle tehniline seisukord üleandmis-vastuvõtmisaktis.

Sundkasutusele võetud (õhu)sõiduk või ujuvvahend peab koormise rakendamisel olema:

* täismahus tangitud
* tehniliselt korras ja nõuetele vastav
* komplekteeritud ettenähtud varustuse, tööriistade ja muude sundkasutusele võtmise otsuses ettenähtud vahenditega

Kui vastuvõtmisel selgub, et see nii ei ole, siis võib nõuda rikke tähtajalist parandamist omaniku kulul.

Samuti võib sõiduki vms juhti või meeskonda kohustada seda kuni seitsme ööpäeva vältel juhtima või hooldama. Toitlustamise tagab sel ajal kaitsevägi. Tööandja omakorda peab samal ajal tagama keskmise töötasu, mille hiljem hüvitab tööandjale vara sundkasutusele võtnud asutus.

Kas ja kuidas hüvitatakse varale tekitatud kahju?

Oluline on mõista, et varale saab sundkoormise tõttu kahju tekkida vaid siis, kui koormis on täitmisele pööratud. Rahu ajal koormist mitte mingil moel ei rakendata. Varale tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel ehk vara omanik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piirava haldustoiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Sundkoormisega tekitatud kahjuna ei käsitata aga vara hävimist, riknemist või vara väärtuse vähenemist, kui see toimub sõjategevuse tõttu.

Vara väärtuse hindamisel võetakse aluseks vara valdaja esitatud teave vara väärtuse kohta, arvestades vara väärtuse muutumist vara kasutamise tõttu. Sundvõõrandatava vara korral loetakse vara väärtuseks selle soetamisväärtus. Kui valdaja ei soovi esitada teavet vara väärtuse kohta, tehakse akti vastav märge. Kui sundkoormise täitmise vastuvõtmisel hinnati vara väärtust, tuleb vara valdaja või omaniku nõudel hinnata vara väärtust ka vara tagastamisel. Kui vara tagastamisel hindamist ei nõuta, märgitakse see üleandmis-vastuvõtmisakti.

Millist vara ei saa sundvõõrandada?

Sundvõõrandada ei saa:

* muuseumide ja arhiivide vara
* riitusteenistuseks kasutatav kirikute ja koguduste, usuühingute ning nende liitude vara
* välisriikide saatkondadele, konsulaatidele, esindustele ja neis töötavatele välisriikide kodanikele kuuluv vara
* rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel sundvõõrandamisele mittekuuluv vara
* isikule kuuluv vara, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses
* riigile kaitset ja elanikele turvalisust pakkuvate asutuste kasutuses olev riigivara
* elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara

Lisaks tuleb sundkoormise määramisel jälgida, et:

* vara ei ole võimalik saada riigivara ümberjaotamise korras
* varal ei ole sundkoormise määramise või täitmisega seotud piiranguid
* vara ei kasutata sundkoormise täitmise ajal põllutööks ettevõttes, kus tegeletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete, tootmisega
* vara on kasutuskõlblik ja ohutu selle kasutajale
* inimesele ei panda seadusest kohustust, mis ei lähtu seadusest või mis muudab sundkoormatud vara olemust

Kes, kus ja kuidas peab sundkoormiste üle arvestust?

Sundkoormiste üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris ja see on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks. Registrit peab Kaitseressursside Amet. Registrisse kogutakse riigikaitseliste sundkoormiste ettevalmistamiseks, määramiseks ja täitmiseks varade või teenuste kohta andmeid erinevatest andmekogudest ja vajadusel ka vara omanikelt või valdajatelt. Viimasel juhul tuleb andmed esitada Kaitseressursside Ameti nõudmisel. Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.

Täpsemalt saab riigikaitseliste sundkoormistega tutvuda Kaitseressursside Ameti kodulehel SIIN