NordenBladet — Soome president on varem kinnipeetutele armu andnud põhiliselt tervislikel põhjustel, aga tänavu polnud kedagi, kellele armu anda. Tegemist on esimese korraga üle mitme aastakümne, kus president ei anna terve aasta jooksul kellelegi armu, vahendab Helsingin Sanomat.
Niinistö on ka varasematel aastatel andnud armu vähem kui tema eelkäijad. Siiski on ta varasematel aastatel andnud armu 1-5 inimesele. Tänavu on president vastanud keelduvalt 50-le armuandmispalvele. Viimase otsuse tegi president läinud neljapäeval, kui keeldus armu andmast 12-le inimesele. Aasta lõpuni rohkem otsuseid ei tule.
Presidendi enda seisukohalt ei olnud tänavu selliseid juhtumeid, mille põhjal oleks saanud armu anda. President üksikult armuandmise otsuseid ei põhjenda. Samas selgitab president üldiselt, et on armu andnud, kui inimese enda või tema pere puhul on toimunud oluline muutus. See võib olla tervis või muud perekondlikud asjaolud. Käesoleval aastal selliseid juhuseid ei olnud. President rõhutab, et ka ülemkohus poleks tänavu kellelegi armu andnud. Tavaliselt teeb armuandmiseks ettepaneku ülemkohus.
Niinistö on varasematel aastatel jätnud rahuldamata ka mõned ülemkohtu ettepanekud. Seda tegi ka Tarja Halonen. Küll on aga alates 1951. aastast igal aastal president rahuldanud mõne armuandmispalve.
President Mauno Koivisto andis igal aastal armu keskmiselt 50-le inimesele ja Martti Ahtisaari 30-le inimesele. Tarja Halonen andis igal aastal armu keskmiselt veidi üle 20-le inimesele. Sauli Niinistö on kõigi presidendiaastate jooksul kokku andnud armu vaid 20-le inimesele.
Osalt tuleneb vähesem armuandmine seaduse muutumisest, kus eluaegsed vangid said varem välja armuandmisega, aga alates 2006. aastast otsustab seda kohus. Haloneni puhul oli armuandmisi rohkem seoses kaitseväest keeldujate vabastamisega. Niinistö ütles juba enne presidendiametisse astumist, et tahaks armuandmised anda kohtule otsustamiseks. Ta on jätkuvalt sama meelt. Presidendi väitel võiks seda arvestada, kui põhiseadust muudetakse.