NordenBladet — Teadlased on viimasel ajal teinud üha rohkem avastusi selle kohta, et närvihaigused nagu Parkinsoni tõbi saavad alguse kõhust ja seal leiduvatest bakteritest. Parkinsoni tõve tekke seos kõhu ja bakteritega on tuvastatud juba hiirtel ning nüüd leidsid Kanada Montreali ülikooli teadlased seose ühe teatud bakteri ning ajus dopamiini taseme languse vahel. Dopamiin kontrollib liikumist ja selle puudus on Parkinsoni tõve tekkepõhjus, vahendab Daily Mail.

Nüüd loodetakse luua ravi, mis aitab ära hoida Parkinsoni teket. Parkinsoni tõbi on autoimmuunhaigus, mis levib närvihaigustest kõige kiiremini ja vaevab miljoneid inimesi.

Mis on domamiin?
Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Dopamiin on saadaval ka ravimi vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena.

Dopamiini ülesanded ja toimed pole seni selged, ainet sünteesivad, metaboliseerivad ja transpordivad rakud, koos vastavate retseptorite ja geenidega, väga erinevates organismides, nagu taimed, putukad, maod, inimesed jpt.

Kesknärvisüsteemiga organismides on dopamiin teatavate neuronite poolt toodetud oluline virgatsaine ja neurohormoon.

Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid) aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega.

Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu.

Levodopa
Praeguse arusaama järgi on Parkinsoni tõve sümptomid seotud dopamiini vähenemisega otsaju juttkehas. Ravim geneerilise nimetusega Levodopa on dopamiini eelaste. Seda kasutatakse eri vormides, et ravida Parkinsoni tõve ja dopamiinitundlikku düstooniat. Seda manustatakse tavaliselt koos mõne sellise perifeerse dekarboksüülimise (DDC, dopa dekarboksülaas) inhibiitoriga nagu karbidopa või benserasiide.

Pikaajaline levodopa kasutamine Parkinsoni tõve korral on seotud dopamiini düsregulatsiooni sündroomiga (DDS).

 

Avafoto: Pexels