NordenBladet — Soome on suurendanud maalt lahkuvatele pagulastele makstavat preemiat viimaste aastate jooksul mitu korda. Minejate arv on aga sellele vaatamata languses. Soome tõstis vabatahtlikult lahkujatele makstavat toetussummat jaanuaris 5000 euro peale. Toetuse võib saada kahel viisil: kätte või teenuste kaudu. Teenuste väärtus on suurem, aga seda pakutakse teenuste nagu üüri, õpingute või ettevõtluse jaoks, vahendab Yle.
Jaanuari tõus puudutabki teenuste maksumust, mis tõusis 2500 euro pealt 5000 euro peale. Maksimummäär kehtib A-grupi maadele, mille hulka kuuluvad Iraak, Afganistan ja Somaalia, kust enamus varjupaiga taotlejaid on tulnud.
See tõus pole esimene. 2017. aasta seprembris tõstis migratsiooniamet kätte makstava summa suurust 1000 euro pealt 1500 euroni. Preemiate põhjus on selge: Soomes on jätkuvalt tuhandeid selliseid isikuid, kes on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse, neil pole elamisluba ja nende ülalpidamine on väga kallis. Rahaga tahetakse neid meelitada kodumaale naasma.
Soome jäämist võidakse pikendada ka uue varjupaiga taotlusega. Kui taotlus võetakse menetlusse, siis on isikul õigus Soomes edasi elada.
Paljud pagulased on saanud juba mitu äraütlevat vastust varjupaiga taotlustele ja nende ülalpidamine Soomes läheb järjest kallimaks. Üks ööpäev vastuvõtukeskuses maksab isiku kohta 50 eurot ja 100 päeva kohta teeb see juba 5000 eurot.
Aastatel 2016-2018 maksis Soome pagulaste vabatahtliku lahkumise eest kokku 3,8 miljonit eurot 4181 isikule. Soome maksab kinni ka lahkujate lennupiletid, mis on läinud maksma 1,5 miljonit eurot.
Vabatahtlikult lahkujate arv on aga kiiresti langenud. Aastal 2017 lahkus 1422 isikut, eelmisel aastal vaid 646. See arv langeb mitmel põhjusel. Esiteks on paljud juba Soomest muul moel lahkunud. Ligi 7400 inimest on aga lihtsalt ära kadunud. Nad kas viibivad Soomes ilma elamisloeta, on lahkunud kodumaale või teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
Politsei info kohaselt on teistes EL-i maades tuvastatud üle 5100 algselt Soome tulnud isiku. Euroopa Liidu maad saadavad need isikud tagasi Soome, kes on vastutav nende väljasaatmise eest Euroopa Liidust.
Palju on ka neid, kes viibivad Soomes ilma elamisloata. Migratsiooniameti andmetel on 7890 saanud negatiivse vastuse varjupaiga taotlusele. Nende inimeste kohta puudub edasine täpsem info, aga suur osa neist elab arvatavalt Soomes edasi.